Kõvakettaprobleemid
- Esiteks kontrolli, kas kõvaketta kaabel on korralikult kinnitatud.
- Seejärel kontrolli kõvaketta jahutust: on teada juhtumeid, kus kõvaketta
positsiooni muutmise / jahutuse parandamisega veateated kadusid.
Viimasel ajal on kuulda olnud juhtumitest, kus UDMA mode'is ei saa FreeBSDd
teatavate emaplaatide ja kõvaketta koosluste puhul korralikult
installeerida.
Lihtsamatel juhtudel annab BIOSest UDMA maha keerata ja sellega on asi korras.
Muude juhtude puhuks anname õpetuse, kuidas UDMA deaktiveerida.
Kui paigaldusdiskettide pealt buudid, tuleb kunagi ette kiri:
"Hit [Enter] to boot immediately, or any other key for command prompt."
Siis tuleb vajutada suvalist klahvi (peale Enteri), seejärel ilmub prompt,
kuhu tuleb kirjutada
set hw.ata.ata_dma=0
boot
Kui paigaldus on lõppenud ja toimub reboot ning
buuditakse juba kõvakettalt, tuleks eelpoolkirjeldatud protsessi korrata.
Kui masin üles tuleb ja root-kasutajana sisse olete loginud, oleks vaja
tekitada fail /boot/loader.conf ja sinna lisada rida
hw.ata.ata_dma="0"
Kas ma saan paigaldada FreeBSD otse netist, kui mul on
ADSL Light ?
Kahjuks ei saa, paigaldusdiskettidel puudub veel PPPoE tugi.
Kuidas oma süsteemi uuele kõvakettale kolida ?
Kõigepealt loo uuele kõvakettale uued failisüsteemid
vastavalt oma vajadustele (man disklabel ja man newfs) ja tee ketas buuditavaks;
uued failisüsteemid võid luua ka
/stand/sysinstalli abil. Ühenda uus kõvaketas külge näiteks
/mnt/newdisk alla.
Seejärel tuleb iga vana viiluga teha nii:
cd /mnt/newdisk/usr
dump 0f - /usr | restore -rf -
asendades viilu /usr vastavalt vajalike viilude nimedega.
Vaata kriitilise
pilguga üle /mnt/newdisk/etc/fstab. Kui paned uue kõvaketta
vana asemele ja tegu on sama draiveri poolt
kontrollitava kettaga, siis peaks kõik samaks jääma.
Seejärel jääbki üle vaid
masin kinni panna, jumperid ümber tõsta ja süsteem
peakski olema kolitud.
Kas ma pean tõesti oma ADSLi ühenduse
käimasaamiseks tingimata kerneli uuesti kompileerima ?
Ei, selle asemel et kernelisse options NETGRAPH sisse kompileerida,
võid selle laadida ka käsuga kldload /modules/netgraph.ko
(käsu peab andma root-kasutajana).
Ülejäänud ADSLi seadistamise osas soovitan vaadata
Daemonnewsi artiklit
Kuidas buutida single user mode'i ?
Kui buutimise ajal tuleb ette kiri
"Hit [Enter] to boot immediately, or any other key for command prompt.",
vajuta suvalist klahvi, ainult mitte Enterit.
Siis peaks ette tulema prompt, kuhu tuleb kirjutada
boot -s
ja siis vajutada Enterit :-) .
Kuidas konsooli alla täpilisi saada ?
Lisa faili /etc/rc.conf read
font8x8="iso15-8x8"
font8x14="iso15-8x14"
font8x16="iso15-8x16"
keymap="estonian.iso15"
ja seejärel peaks panema shelli startup-faili kirja, et sisselogimisel
pandaks paika ka locale-muutujad. Kui shellina kasutad tcsh'd,
kirjuta faili ~/.cshrc read
setenv LANG et_EE.ISO_8859-15
setenv MM_CHARSET ISO-8859-15
Kui kasutad bashi, siis tuleb faili
~/.profile lisada read
LANG=et_EE.ISO_8859-15; export LANG
MM_CHARSET=ISO-8859-15; export MM_CHARSET
Seejärel peaks mitu asja olema eestikeelsed, näiteks ls-i poolt
näidatavad kuude nimed.
NB! Eelpollkirjeldatud locale'i sättimise osa toimib
ainult FreeBSD 5.0 Current'i peal.
Mingil kummalisel põhjusel pole uute locale'ide kirjeldused
siiani veel 4.X Release'idesse jõudnud,
kuigi FreeBSD CVSis on nad täitsa saadaval. Täpiliste toe saab siiski
sellise konfi peale ka 4.X all kätte.
Kas midagi Norton Commanderi sarnast ka FreeBSD all
ette saaks ?
Jah, selle nimeks on Midnight Commander. Kui portsude kollektsioon on
paigaldatud, siis:
cd /usr/ports/misc/mc
make install
make distclean
Kui mitte, siis pead asja kusagilt pakina sikutama või
/stand/sysinstalli kaudu peale panema.
Paljusid Linuxi pealt tulnuid ajab ka segadusse, et Midnight Commander ei
käivitu käsu mc peale, õige käsk oleks
midc.
Kuidas ma oma failisüsteemi kiiremaks saaksin ?
FreeBSDl on partitsioonid vaikimisi külge ühendatud
poolsünkroonselt - failisüsteemi metaandmed kirjutatakse välja
sünkroonselt, kuid andmed mitte. Selline lähenemine tagab, et igal
ajahetkel on failisüsteem kõvakettal terviklik, kuid samas ei taga kõigi
andmete säilimist süsteemi crashi korral.
Failisüsteemi saab kiiremaks muuta softupdates'i sisselülitamisega.
Sisuliselt on see algoritm, mis muudab ka metaandmete kirjutamise
asüknroonseks,
järjestades metaandmetega tehtavad operatsioonid nii, et
kõvakettal olev failisüsteem oleks alati terviklik.
Tänu sellisele asünkroonsusele saavutatakse
asükroonselt külgeühendatud failisüsteemile ligilähedane kiirus ja seda garantiiga,
et crashi korral on failisüsteem terviklikus seisus ja taastatav.
Selle lähenemise peamiseks puuduseks on suur võimalik andmete kadu, kuna
kirjutamist võidakse puhverdada isegi kuni minut.
IDE ketaste puhul on probleemiks kõvaketta sisemine puhverdamine, nimelt muudab
selline puhverdamine kasutuks igasugused softupdates'i püüded
garanteerida
metaandmete kirjutamise järjekorda. Seega võib voolukatkestuse korral jääda
kõvakettal olev failisüsteem ikkagi mitte-terviklikku olukorda, loogiline
oleks seega kõvaketta sisemine puhverdamine välja lülitada (4.3-RELEASE'is
ta seda ka oli).
Probleem on aga selles, et IDE puhul on jõudluste vahe ilma kõvaketta
sisemise puhverdamiseta niivõrd suur, et üldsuse survel oldi sunnitud see
4.4-RELEASE'is uuesti vaikimisi sisse lülitama. See probleem on lahendatud
IBMi DTLA ja DPTA seeria kõvaketastel, mis lubavad kasutada SCSIst tuntud
tagged queueing funktsiooni, mis
võimaldab operatsioonisüsteemil muuhulgas ka määrata kirjutamise järjekorra.
Lisaks annab see tehnoloogia korralikku efekti ka kiiruses näiteks juhul, kui
sama IDE kontrolleri küljes on mõni aeglasem seade, nagu näiteks CDROM.
Kokkuvõttes:
- Kui tahad maksimaalset kiirust, ühenda failisüsteemid külge asükroonselt
ja lülita sisse kõvaketta sisemine puhverdamine.
See on aga kõige ebaturvalisem igasuguste crashide ja
voolukadude korral.
- Kui tahad maksimaalset turvalisust, lülita välja kõvaketta sisemine
puhverdamine ja ühenda failisüsteemid külge sünkroonselt. See on küll
andmete suhtes kõige turvalisem lähenemine, kuid muudab süsteemi
tunduvalt aeglasemaks.
- Kompromiss: lülita sisse softupdates ja juhul kui sul on UPS, mis
suudab masina korralikult välja lülitada, võid üsna julgelt ka kõvaketta
sisemise puhverdamise sisse lülitada.
Lisaks eksisteerib dünaamiliselt muudetav vfs.vmiodirenable-nimeline
kerneli seadistus, mis võimaldab failisüsteemi parema puhverdamisega
parandada tööd suure hulga failidega.
Selle eest tuleb paraku maksta suurema mälukuluga.
Kõvaketta sisemise puhverdamise, softupdates'ide ja vfs.vmiodirenable
täpsemat olemust on lähemalt seletatud
käsiraamatus.
Kõvaketta sisemise puhverdamise sisselülitamiseks tuleb /boot/loader.conf
faili panna rida hw.ata.wc="1" ja masin taaskäivitada. Väljalülitamiseks
tuleb 1 asemele panna 0 ja masin taaskäivitada.
Tagged queueingi sisse lülitamine käib sarnaselt - /boot/loader.conf
faili tuleb panna rida hw.ata.tags="1". Enne tuleks veenduda, et su
kõvaketas
seda ikka toetab. Nagu eelpool mainitud, toetavad hetkeseisuga seda
tehnoloogiat ainult
IBMi DTLA ja DTPA seera kõvakettad.
vfs.vmiodirenable sisselülitamiseks tuleb sarnaselt eelnevate näidetega panna
eelpoolmainitud faili rida vfs.vmiodirenable="1"
Nende seadistuste hetkeväärtuste teadasaamiseks võid kasutada käsku
sysctl seadistuse_nimi näiteks:
depression# sysctl hw.ata.wc
hw.ata.wc: 1
mis näitab, et antud masinas on kõvaketta sisemine puhverdamine sisse lülitatud.
Kuidas teha nii, et ilma klaviatuurita buutinud masin hiljem
lisatud klaviatuuri ära tunneks ?
Vaata, et /boot/loader.conf fail sisaldaks rida userconfig_script_load="YES" ja
/boot/kernel.conf võiks sisaldada vähemalt rida flags atkbd0 0x2, lisaks peaks faili viimane
rida olema täht q Kui faili pole, siis loo see ise. Mõningatel juhtudel ei anna see
soovitud tulemust, siis tasuks proovida veel flage 0x0 ja 0x3. Loomulikult võib antud muudatuse ka otse
kernelisse kompileerida, sellisel juhul tuleks kerneli seadistuste failist üles otsida rida
device atkbd0 at atkbdc? irq 1 flags 0x1
ja seal siis 0x1 sobivalt asendada. Kui ka kõik see vilja ei kanna, tasuks investeerida USB klaviatuuri ;-)
Kuidas ma saan oma portsude puud värskena hoida ?
Kõigepealt peaksid installima cvsup' i kas portsude kollektsioonist
/usr/ports/net/cvsup
või siis pakkide kollektsioonist.
Kui cvsup installitud, tuleb luua cvsup'i konfi fail. Selleks võiks näiteks kasutada
käsku
cp /usr/share/examples/cvsup/ports-supfile /root
ja seejärel /root/ports-supfile'i kirjutada
mõne cvsup serveri nimi.
Ühekordne värskendamine
cvsup /root/ports-supfile
Pidev värskendamine
Tekitage fail /root/crontab
ja kirjutage sinna :
5 4 * * * /usr/local/bin/cvsup -g -L 0 /root/ports-supfile
seejärel tuleks root-kasutajana anda käsk
crontab /root/crontab -u root
Nüüd peaks iga öö kell 4.05 portsude kollektsioon automaagiliselt uuenema.
Kuidas panna portsude ja pakkide kollektsiooni eelistama lokaalseid ftp peegleid?
Portsude kollektsiooni saab panna kohalikku ftp peeglit eelistama MASTER_SITE_OVERRIDE keskkonnamuutuja abil.
Näiteks:
echo "MASTER_SITE_OVERRIDE= ftp://ftp.estpak.ee/pub/FreeBSD/ports/distfiles/" >> /etc/make.conf
Pakkide kollektsiooni puhul tuleks kasutada PACKAGEROOT muutujat,
tcsh shelli puhul siis näiteks:
depression# setenv PACKAGEROOT ftp://ftp.estpak.ee
pakkide kollektsiooni puhul on peamiseks puuduseks, et kui antud serveris miskipärast
faili peegeldatud pole, siis ei proovita ka ühtki tagavaravarianti.
Mõistlik oleks PACKAGEROOT muutuja seadmine panna ka root-kasutaja
shelli init faili.
tcsh puhul näiteks :
echo "setenv PACKAGEROOT ftp://ftp.estpak.ee" >> /root/.cshrc
Selleks kasutatakse FreeBSD all käsku
pkg_add -r PROGRAMMI_NIMI_MIDA_TAHAD_PAIGALDADA
Ehk siis näitlikult
pkg_add -r xevil
Vaikimisi laaditakse pakid alla ftp.freebsd.org serverist, efektiivsuse huvides oleks
parem muuta see mõne kohaliku peegli peale. Täpsema õpetuse leiad
siit.
Miks mu KDE 1.1.2 ei näita täpilisi ?
Mingist hetkest pandi Qt-1.45 asemele Qt-1.45_1 ja kaotati ära
Qt-1.45-i18n pakett, paraku miskipärast 1.45_1 abil ei õnnestu
enam täpilisi saada, lahenduseks siis Qt downgrade'imine 1.45 peale.
Miks mu hiir X Windowsi all korralikult ei tööta ?
Tavaliselt on sellisel puhul asi selles, et te kasutate hiire seadmena küll
/dev/sysmouse'i, kuid panite protokolli paika valesti. Kui moused ilusti töötab
(konsooli all on hiir olemas), siis tuleb:
XFree 4.X puhul failist /etc/X11/XF86Config
üles otsida koht, kus on kirjas umbes sellised read :
Section "InputDevice"
Identifier "Mouse1"
Driver "mouse"
Option "Protocol" "Auto"
Option "Device" "/dev/sysmouse"
ja nad just täpselt selliseks muuta.
XFree 3.3.6 puhul failist /etc/XF86Cofig
üles otsida hiire konfigureerimise read, kus määratakse hiire seadme nimi ja protokoll,
ja määrata seal seadmeks /dev/sysmouse ja protokolliks SysMouse.
Ning seejärel X server restartida.
Kas FreeBSD all mingi graafiline keskkond ka on ?
Loomulikult. Vaata xfree86 projekti.
FreeBSD all töötavad ka akendesüsteemid nagu näiteks KDE või Gnome,
ühesõnaga põhimõtteliselt kõik,
mis töötab ka näiteks Linuxi all.
Kuidas vahetada aknahaldurit ?
Iga kasutaja kodukataloogis on fail .xinitrc, kus on kirjas, mida startx peale
käima sikutatakse. Seega kui tahate näiteks, et käivitataks KDE,
tuleks kasutada käsku
echo "exec startkde" > ~/.xinitrc
Kui soovite käivitada näiteks icewm'i, siis
echo "exec icewm" > ~/.xinitrc
jne.
Miks ma ei saa X Windowsi tavakasutajana käivitada ?
Sa pead paigaldama X serveri wrapperi. Seda saad teha näiteks käsu
pkg_add -r wrapper
abil (või cd /usr/ports/x11/wrapper && make clean install).
Kõik kommentaarid / vigade parandused / uute küsimuste soovitused tuleks saata -> hadara@bsd.ee
|
|
|
|
|
| |
|
|
Warning: include_once(counter.inc) [function.include-once]: failed to open stream: No such file or directory in /home/www/data/include/leftbox.inc on line 80
Warning: include_once() [function.include]: Failed opening 'counter.inc' for inclusion (include_path='.:/usr/local/share/pear') in /home/www/data/include/leftbox.inc on line 80
|
|
