FreeBSD-d saab kasutada mitmel moel. Näiteks võid käske tekstiterminali kaudu sisestada. Sinu kasutada on sel puhul suur osa unixiliste opsüsteemide paindlikkusest ja võimsusest. Käesolev peatükk kirjeldab, mis on ``terminalid'' ja ``konsoolid'', ning kuidas neid FreeBSD all kasutada.
Kui sa ei ole FreeBSD-d seadistanud nii, et ta algkäivitades automaatselt graafilisse keskkonda buudiks, näed peale algkäivituse lõppu sisselogimise viipa - seda kohe peale seda, kui stardiskriptid ekraanilt läbi jooksevad. Näed midagi sarnast:
Additional ABI support:. Local package initialization:. Additional TCP options:. Fri Sep 20 13:01:06 EEST 2002 FreeBSD/i386 (pc3.example.org) (ttyv0) login:
Sinu süsteemis võivad need teated natuke teistsugused olla, aga näed siiski umbes midagi sarnast. Hetkel huvitume kahest viimasest reast. Eelviimasel real seisab:
FreeBSD/i386 (pc3.example.org) (ttyv0)
Sellel real on natuke infot süsteemi kohta, millesse just buutisid. Sa vaatad otsa ``FreeBSD'' konsoolile, mis jookseb Inteli või sellega ühilduva x86 protsessori peal. [1]. Selle masina nimi (igal UNIX®-i masinal on nimi) on pc3.example.org ja hetkel vaatad otsa tema süsteemikonsoolile-- ttyv0 terminalile.
Viimaseks reaks on alati:
login:
See on koht, kus sinult oodatakse, et sisestaksid oma kasutajanime e. ``username'i'', et FreeBSD-sse sisse logida. Järgmine alajaotus seletab, kuidas sa seda tegema peaksid.
FreeBSD on mitmetegumiline, mitme kasutaja opsüsteem. Sellist ametlikku kirjeldust kasutatakse enamasti, kui räägitakse süsteemist, mida palju erinevaid inimesi võib korraga kasutada ning sealjuures ühel ja samal masinal palju erinevaid programme jooksutada.
Iga mitme kasutaja süsteem peab üht ``kasutajat'' teistest kuidagi eraldama. FreeBSD-s (ja kõigis teistes UNIXilistes) on see reguleeritud nii, et iga kasutaja peab enne ``sisse logima'' ja saab siis õiguse programme jooksutada. Igal kasutajal on unikaalne nimi (``username'') ja isiklik, salajane salasõna (``password''). Enne, kui kasutaja saab programme käivitada, küsib FreeBSD temalt mõlemat neist.
Kohe, kui FreeBSD on buutinud ja oma käivitusskriptide jooksutamise lõpetanud, [2], tuuakse ekraanile käsurida ning küsitakse sinu kasutajanime:
login:
Käesolevas näiteks oletame, et sinu kasutajanimi on john. Sisesta käsureale john ning vajuta Enterit. Järgnevalt peaks sinu ette ilmuma käsurida, kuhu sisestada parool:
login: john Password:
Sisesta john'i parool ja vajuta Enterit. Salasõna ei kajastu ekraanil! Hetkel ei pea sa sellega pead vaevama. Piisab, kui tead, et see on nii turvalisuspõhjustel.
Kui sisestasid õige parooli, peaksid nüüd olema FreeBSD-sse sisselogitud ning sul peaks olema võimalik proovida kõiki olemasolevaid käske.
UNIX-i käskude sisestamine ühelt konsoolilt on OK, aga FreeBSD suudab mitut programmi korraga jooksutada. Kuna FreeBSD-taoline opsüsteem tuleb korraga toime tosinate programmide jooksutamisega, oleks käskude sisestamiseks ainult ühe konsooli kasutamine kerge raiskamine. Siinkohal võivad olla abiks ``virtuaalsed konsoolid''.
FreeBSD-d saab seadistada nii, et ta pakuks sulle mitut erinevat virtuaalset konsooli. Ühelt konsoolilt saad suvalisele teisele üle minna paari klahvivajutusega. Igal konsoolil on oma eraldiolev väljundikanal ning FreeBSD hoolitseb selle eest, et sisestus ja väljund monitorile oleksid korrektselt suunatud, hoolimata sellest, et vahetad virtuaalseid konsoole.
FreeBSD on konsoolide vahel liikumiseks reserveerinud spetsiaalsed klahvikombinatsioonid [3]. Võid FreeBSD-s erinevate virtuaalsete konsoolide vahel liikumiseks kasutada klahvikombinatsioone alates Alt-F1, Alt-F2 kuni Alt-F8.
Kui liigud ühelt konsoolilt teisele, hoolitseb FreeBSD ekraaniväljundi salvestamise ja säilitamise eest. Tulemuseks on ``illusioon'', justkui sinu kasutuses oleks mitu ``virtuaalset'' ekraani ja klaviatuuri, mille abil saad FreeBSD-le käske edastada. Kui käivitad ühel virtuaalsel konsoolil mõne programmi, ei katke nende töö, kui konsool parasjagu aktiivne pole. Samal ajal, kui sina oled liikunud järgmisele konsoolile, jätkavad nemad oma tööd.
FreeBSD alustab vaikimisi 8 virtuaalse konsooliga. See pole aga eriti jäik seadistus ning sul on võimalik installatsiooni oma käe järele seadistada nii, et FreeBSD alustaks suurema või väiksema arvu virtuaalsete konsoolidega. Virtuaalkonsoolide arv ja seaded asuvad failis /etc/ttys.
Seega saad faili /etc/ttys kaudu seadistada FreeBSD all töötavaid virtuaalseid konsoole. Iga mittekommenteeritud rida selles failis (read, mis ei alga märgiga #), sisaldab konkreetse terminali või virtuaalse konsooli seadeid. Vaikimisi tuleb FreeBSD-ga kaasa fail, mis määrab 9 virtuaalset konsooli ning muudab 8 neist aktiivseks. Need on näha ridadel, mis algavad lühendiga ttyv:
# name getty type status comments # ttyv0 "/usr/libexec/getty Pc" cons25 on secure # Virtual terminals ttyv1 "/usr/libexec/getty Pc" cons25 on secure ttyv2 "/usr/libexec/getty Pc" cons25 on secure ttyv3 "/usr/libexec/getty Pc" cons25 on secure ttyv4 "/usr/libexec/getty Pc" cons25 on secure ttyv5 "/usr/libexec/getty Pc" cons25 on secure ttyv6 "/usr/libexec/getty Pc" cons25 on secure ttyv7 "/usr/libexec/getty Pc" cons25 on secure ttyv8 "/usr/X11R6/bin/xdm -nodaemon" xterm off secure
Man-leht ttys(5) annab sulle detailse seletuse iga selle faili tulba ning samuti kõikide valikute kohta, mis aitavad sul virtuaalseid konsoole seadistada.
Detailse kirjelduse selle kohta, mis on ``ühe kasutaja rezhiim'', leiad peatükist . Maksab tähele panna, et kui kasutad FreeBSD-d ühe kasutaja rezhiimis, eksisteerib vaid üks konsool. Virtuaalsed konsoolid puuduvad. Ka ühe kasutaja rezhiimi puhul asuvad seaded failis /etc/ttys file. Otsi üles rida, mis algab sõnaga console:
# name getty type status comments # # If console is marked "insecure", then init will ask for the root password # when going to single-user mode. console none unknown off secure
Note: Nagu võid välja lugeda kommentaaridest enne rida console, saad seda rida redigeerida ning muuta väärtuse secure väärtuseks insecure. Nüüd, kui FreeBSD buudib ühe kasutaja rezhiimi, küsib ta endiselt root-kasutaja parooli.
Ole siiski ettevaatlik, kui soovid seda väärtust insecure'iks muuta. Kui juhtud unustama root-kasutaja parooli, on ühe kasutaja rezhiimi buutimine natuke keeruline. See on endiselt võimalik, aga kui sa ei ole FreeBSD käivitusprotsessiga ja vastavate programmidega väga sina peal, võib see natuke raske olla.
| [1] | Just seda tähendab i386. Pane tähele, et isegi kui FreeBSD ei jookse sul Inteli 396-protsessoril, on see väärtus siiski i386. See väärtus ei näita nimelt mitte su protsessori tüüpi, vaid tema ``arhitektuuri''. |
| [2] | Käivitusskriptid on programmid, mida FreeBSD alglaadimise ajal automaatselt jooksutab. Nende peamiseks ülesandeks on luua vajalikud tingimused, et kõik teised programmid saaksid käivituda, ning lülitada tööle kõik sulle kasulikud teenused, mis sa oled taustal jooksmiseks seadistanud. |
| [3] | Kõikide FreeBSD konsooli- ja klaviatuuridraiverite kohta saad lugeda suhteliselt tehnilist ja korrektset infot man-lehetedelt syscons(4), atkbd(4), vidcontrol(1) ja kbdcontrol(1). Siin ei lasku me detailidesse, aga kui sul on huvi, leiad manuaalist alati detailse ja põhjaliku seletuse selle kohta, kuidas asjad töötavad. |