A.5. CVSup-i kasutamine

A.5.1. Sissejuhatus

CVSup on tarkvarapakett lähtekoodi puude jagamiseks ja värskendamiseks kesksest CVS-i hoidlast kuskil serveris. FreeBSD lähtekoodi hoitakse CVS-hoidlas keskses arendusmasinas Kalifornias. CVSup-i abil saavad kasutajad endi lähtekoodide puid hoida sünkroonis keskses serveris olevatega.

CVSup kasutab värskendamiseks nn. tõmbamise meetodit. Tõmbamismeetodi puhul küsib iga klient serverilt uuendusi siis, kui neid vaja on. Server ootab passiivselt oma klientidelt uuendamispäringuid. Seega uurib klient ise kõiki uuendusi. Server ei saada kunagi uuendusi, mida klient ei ole küsinud. Uuenduste saamiseks peavad kasutajad kas CVSupi käsitsi käivitama või tegema selle jaoks regulaarse cron'i töö.

CVSup, just sellise suurte ja väikeste tähtede kombinatsioonina, tähendab tervet tarkvarapaketti. Selle peamisteks komponentideks on klient cvsup, mis töötab iga kasutaja masinas, ja server cvsupd, mis töötab igas FreeBSD-d peegeldavas serveris.

Kui sa loed FreeBSD dokumentatsiooni ja meililiste, võivad sulle silma hakata viited sup-nimelisele rakendusele. Sup oli CVSup'i eelkäijaks ja täitis üsna sarnast funktsiooni. CVSup'i kasutatakse üsna sarnaselt sup'iga ja muuseas kasutab ta seadistuste faile, mille süntaks on ühilduv sup'i omadega. Sup'i FreeBSD projekt enam ei kasuta, kuna CVSup on kiirem ja paindlikum.

A.5.2. Paigaldamine

Lihtsaim moodus CVSup-i paigaldamiseks on kasutada selleks eelnevalt kokku kompileeritud pakki net/cvsup FreeBSD pakkide kollektsioonist. Kui sa eelistad CVSup-i kokku kompileerida lähtekoodist, siis võid kasutada selleks portsu net/cvsup. Kuid hoiatan ette, et net/cvsup-ports sõltub Modula-3 süsteemist, mille kompileerimine võtab üsna suure hulga aega ja ruumi.

Kui sa ei tea midagi CVSup-ist ja tahad lihtsalt ühte pakki, mis ta installeeriks, paneks paika seadistuste faili ja alustaks andmete liigutamist - seda kõike lihtsalt hiirega klikkimise abil kontrollitavalt kasutajaliideselt, siis laadi alla net/cvsupit-pakk. Anna see pakk pkg_add(1) argumendiks ja viimane juhatab sind läbi lihtsa menüüpõhise seadistamise protsessi.

A.5.3. CVSup-i seadistamine

CVSup-i tööd juhitakse seadistuste failist, mida nimetatakse supfile'iks. Mõningad supfile'ide näited paiknevad kataloogis /usr/share/examples/cvsup/.

supfile'is paiknev seadistus paneb CVSupi jaoks paika järgnevad muutujad:

• Milliseid faile sa soovid?

• Milliseid versioone sa neist soovid?

• Kust sa neid saada tahad?

• Kuhu sa need oma masinas panna tahad?

• Kuhu sa oma staatusefailid tahad paigutada?

Järgnevates lõikudes koostame nendele küsimustele vastates tüüpilise supfile'i.

supfile on tekstifail. Kommentaarid algavad #-märgiga ja kestavad kuni rea lõpuni. Ridasid, mis on tühjad, või sisaldavad ainult kommentaari, ignoreeritakse.

Iga ülejäänud rida kirjeldab failide gruppi, mida kasutaja soovib. Rida algab ``kollektsiooni'' nimega, mida kasutaja soovib, see on loogiline serveri poolt defineeritud failide grupp. Kollektsioon ütleb serverile, milliseid faile sa soovid. Pärast kollektsiooni nime tuleb kas null või rohkem välja, mille eraldajaks on tühik. Need väljad vastavad ülaltoodud küsimustele. Seal on kahte sorti väljasid: võtmete väljad ja väärtuste väljad. Võtme väli koosneb eraldiseisvast võtmesõnast, näiteks delete või compress. Väärtuse väli algab ka võtmesõnaga, kuid võtmesõnale järgneb vahetult =-märk ja sellele teine sõna. Näiteks: release=cvs.

Tavaliselt on supfile'is kirjas rohkem kui üks kollektsioon, mida soovitakse. Üks võimalus supfile'i ülesehitamiseks oleks iga kollektsiooni kohta kõik vajalikud väljad uuesti defineerida. Kuid sellise lähenemise tulemusena muutuvad supfile'i read üsna pikaks ja see on ebamugav, kuna enamus väljasid on kõikidel kollektsioonidel samad. Selle vältimiseks on CVSup'il vaikeväärtuste mehhanism. Ridasid, mis algavad pseudo-kollektsiooni *default -nimega, võib kasutada võtmete ja väärtuste kehtestamiseks, mida sellele järgnevate kollektsioonide puhul kasutatakse vaikeväärtusena. Iga kollektsioon võib muidugi ka ise defineerida mõne väärtuse, mida siis ka vastava kollektsiooni jaoks vaikeväärtuse asemel kasutatakse. Vaikeväärtusi saab ka näiteks keset supfile'i muuta, kasutades selleks vastavaid lisa *default-ridasid.

Selliste teadmistega loome nüüd supfilei'i FreeBSD-CURRENT-i põhilise lähtekoodipuu hankimiseks ja värskendamiseks.

• Milliseid faile sa soovid?

  Failid, mida on võimalik CVSup-i kaudu saada, on jagatud nimega gruppideks, mida nimetatakse ``kollektsioonideks''. Saadavalolevaid kollektsioone on kirjeldatud siin. Antud näites soovime saada tervet FreeBSD peamist lähtekoodi puud. Selle jaoks on olemas src-all nimeline suur kollektsioon. Esimese sammuna oma supfile'i koostamisel järjestame lihtsalt kollektsioonid, igaüks ise reale (antud näites kõigest üks rida ongi):

  src-all

• Millist versioon(i/e) sa neist soovid?

  CVSup-i abil on sul võimalik saada sisuliselt ükskõik milline versioon lähtekoodidest, mis on iial eksisteerinud. See on võimalik, kuna cvsupd server töötab otse CVS-hoidla baasil, milles on kõik versioonid olemas. Sa saad täpsustada, millist sa neist tahad, väärtuseväljade tag= ja date= abil.

  Warning Kontrolli kindlasti üle, et sa tag=-välja õieti väärtustaksid. Mõningad sildid kehtivad ainult kindlate failikollektsioonide jaoks. Kui sa annad väärtuseks vale või vigaselt kirjutatud sildi, siis CVSup kustutab failid, mida sa arvatavasti ei soovi kustutada. Näiteks võib ports-*-kollektsioonide puhul kasutada ainult silti tag=..

  tag=-väli tähistab sümboolset silti hoidlas. On olemas kahte sorti sildid, ülevaatuse sildid ja haru sildid. Ülevaatuse silt viitab mingile kindlale ülevaatusele. Selle tähendus jääb päevast päeva samaks. Haru silt viitab viimasele antud arendusharu ülevaatusele, igal ajahetkel. Kuna haru silt ei viita kindlale ülevaatusele, võib ta homme tähendada midagi muud kui täna.

  Section A.6sisaldab spetsiifilisi silte, mis kasutajaid huvitada võivad. Kui määrata silt CVSup-i seadete failis, peab talle eelnema tag= (RELENG_4 muutub tag=RELENG_4-ks). Pea meeles, et portsude kollektsiooni puhul sobib vaid väärtus tag=.

  WarningKontrolli üle, et kirjutasid sildi nime täpselt nii, nagu näidatud. CVSup ei suuda vahet teha õigetel ja vigastel siltidel. Kui sa kogemata kirjutad sildi nime valesti, siis käitub FreeBSD justkui oleksid sa täpsustanud kehtiva sildi, mis paraku ei viita ühelegi failile. Sellisel juhul kustutakse kõik su olemasolevad lähtekoodid.

  Kui sa paned paika haru sildi, siis peaksid sa saama selle arendusharu failide uusimad versioonid. Kui sa tahad saada mõnda vana versiooni, peaksid sa selleks paika panema kuupäeva väärtusevälja date= abil. cvsup(1) leht seletab täpsemalt, kuidas seda teha.

  Meie näites soovime saada FreeBSD-CURRENT lähtekoode. Selleks lisame oma supfile'i algusesse:

  *default tag=.

  On olemas oluline erijuhtum, mis toimub siis, kui sa ei täpsusta ei date= ega ka tag= silti. Sellisel juhul saad sa RCS failid otse CVSi hoidlast, mingi kindla versiooni asemel. Sellist töö rezhiimi eelistavad enamasti arendajad. Omades tervet hoidlat oma kohalikus masinas on neil võimalik lihtsa vaevaga vaadelda ülevaatuste ajalugu ja uurida failide eelmisi versioone. Selle mugavuse eest tuleb paraku maksta, suure ruumi kuluga.

• Kust sa neid saada tahad?

  Me kasutame host=-välja, et cvsup'ile öelda, kust ta peaks oma uuendused võtma. Selleks otstarbeks sobib ükskõik milline CVSupi peegeldav server , kuigi mõttekas oleks valida selline, mis oleks küberruumis sulle võimalikult lähedal. Antud näites kasutame fiktiivset FreeBSD CVSup serverit, cvsup666.FreeBSD.org:

  *default host=cvsup666.FreeBSD.org

  Sa pead selle serveri nime asendama sellisega, mis ka tegelikult eksisteerib, enne kui käivitad CVSup'i. Igal cvsupi käivitamisel võid sa serveri nime ka käsurealt muuta -hserveri nimi abil.

• Kuhu sa need oma masinal panna tahad?

  Väli prefix= ütleb cvsup'ile, kuhu panna failid, mis ta alla laadib. Selles näites paneme lähtekoodi failid otse oma peamisesse lähtekoodi puusse, mis paikneb kataloogis /usr/src. Kuna kataloog src on niikuinii juba määratud meie soovitud kollektsioonides, siis oleks õige spetsifikatsioon selline:

  *default prefix=/usr

• Kus peaks cvsup hoidma oma staatusefaile?

  CVSup-i klient hoiab kindlaid staatusefaile kataloogis, mida nimetatakse ``baas''-kataloogiks. Need failid võimaldavad CVSup-il efektiivsemalt töötada, kuna ta saab nii pidada järge selle üle, millised uuendused ta juba kätte on saanud. Me kasutame std. baas kataloogi /usr/local/etc/cvsup:

  *default base=/usr/local/etc/cvsup

  Seda seadistust kasutatakse vaikeväärtusena, kui seda ei ole supfile'is eraldi määratud, seega ei ole tegelikult ülaltoodud rida vaja.

  Nüüd oleks õige aeg baaskataloog luua, kui seda veel ei ole. cvsup keeldub töötamast, kui ta baaskataloogi ei ole olemas.

• Muud supfile'i seadistused:

  On veel üks rida, mis üldjuhul peab supfile'is olemas olema:

  *default release=cvs delete use-rel-suffix compress

  release=cvs näitab, et server peaks oma infi võtma kesksest FreeBSD CVS-hoidlast. See on peaaegu alati nii, kuid siiski on mõned teised võimalused, mis paraku jäävad väljapoole antud dokumendi ulatust.

  delete annab CVSup'ile õiguse faile kustutada. Sa peaksid selle muutuja alati paika panema, et CVSup saaks su lähtekoodi puud tõeliselt värskena hoida. CVSup on ettevaatlik, et mitte kustutada faile, mis temasse ei puutu. Kõik lisafailid, mis su lähtekoodi puus võivad olla, jäetakse muutmata.

  use-rel-suffix on ... müstika. Kui sa tõesti tahad teada, mida see täpselt teeb, siis peaksid lugema man-lehte cvsup(1). Kui ei, siis pane see rida lihtsalt sisse ja ära pööra talle tähelepanu.

  compress lülitab sisse gzip-stiilis kompressiooni suhtluskanalil. Kui sul on T1 või kiirem ühendus, siis pole sellel arvatavasti mõtet. Muudel juhtudel aitab see tublisti.

• Selle kõige kokkupanemine:

  Siin on terve supfile, mille me oleme ridahaaval läbi käinud:

  *default tag=.
  *default host=cvsup666.FreeBSD.org
  *default prefix=/usr
  *default base=/usr/local/etc/cvsup
  *default release=cvs delete use-rel-suffix compress
  
  src-all

ports/chinese
ports/french
ports/german
ports/hebrew
ports/hungarian
ports/japanese
ports/korean
ports/portuguese
ports/russian
ports/ukrainian
ports/vietnamese
doc/da_*
doc/de_*
doc/el_*
doc/es_*
doc/fr_*
doc/it_*
doc/ja_*
doc/nl_*
doc/no_*
doc/pl_*
doc/pt_*
doc/ru_*
doc/sr_*
doc/zh_*

A.5.4. CVSup-i käivitamine

Nüüd on kõik värskendamiseks valmis. Käsurida, mida selleks vaja läheb, on järgnev:

# cvsup supfile

kus supfile on muidugi su äsjaloodud supfaili nimi. X11 all olles käivitub selle käsu peale ka graafiline kasutajaliides, millel on mõned nupud lihtsamate asjade tegemiseks. Et protsessi käivitada, tuleb vajutada nupule ``go''.

Kuna antud juhul uuendad sa kataloogis /usr/src paiknevat lähtekoodipuud, siis pead sa programmi käivitama root-kasutajana, et programmil oleks piisavad õigused nende failide uuendamiseks. Kui oled just loonud uue seadistuste faili ja valmistud esimest korda kasutama cvsup-i, on arusaadav, et oled närvis. On olemas lihtne moodus cvsup-i testimiseks, ilma et ta muudaks su hinnalisi faile. Lihtsalt loo kuhugi tühi kataloog, ja anna selle nimi käsurealt cvsupile argumendiks:

# mkdir /var/tmp/dest
# cvsup supfile /var/tmp/dest

Sellisel juhul pannakse kõik uuendused sinu poolt käsurelt näidatud kataloogi. CVSup küll uurib faile, mis paiknevad kataloogis /usr/src, kuid ei kustuta ega muuda neist ühtki. Kõik uuendused maanduvad kataloogi /var/tmp/dest/usr/src. Sellise käivitusviisi puhul jätab CVSup oma baaskataloogi failid muutmata. Nende failide uued versioonid kirjutatakse käsurealt paika pandud kataloogi. Senikaua, kuni sul on kataloogile /usr/src lugemisõigus, ei pea sa sellise testi tegemiseks isegi root olema.

Kui sa ei kasuta X11-e või kui sulle lihtsalt ei meeldi graafilised kasutajaliidesed, siis peaksid lisama käsureale, millega sa cvs'i käivitad, järgmise rea:

# cvsup -g -L 2 supfile

Võti -g ütleb CVSup -ile, et ta ei kasutaks GUId. Juhul kui sa ei kasuta X11-e, on see automaatselt nii, vastasel juhul pead sa seda võtit kasutama.

Võti -L 2 käsib CVSup -il ekraanile väljastada detaile kõigi uuenduste kohta, mida ta teeb. On olemas 3 kommenteerimise taset: -L 0 kuni -L 2. Vaikeväärtuseks on 0, mis tähendab täielikku vaikimist, väljaarvatud veateadete puhul.

Olemas on veel suur hulk teisigi võtmeid. Lühikese nimekirja neist saad cvsup -H abil. Täpsemad kirjeldused leiad man-lehelt.

Kui sa oled värskendamise kulgemsega rahul, siis võid sa CVSup-i regulaarselt käima panna cron(8) abil. Nähtavasti peaksid sa keelama croni poolt käivitataval CVSup-il graafilise kasutajaliidese kasutamise.

A.5.5. CVSup-i failikollektsioonid

Failikollektsioonid, mis on saadaval CVSup-i kaudu, on organiseeritud hierarhiliselt. Mõned suured kollektsioonid on jagatud väiksemateks alamkollektsioonideks. Suure kollektsiooni allalaadimine on samaväärne selle kõigi alamkollektsioonide allalaadimisega. Hierarhiline suhe erinevate kollektsioonide vahel on järgnevas listis ära näidatud treppimise abil.

Kõige enamkasutatavad kollektsioonid on src-all ja ports-all. Ülejäänud kollektsioone kasutab väike hulk inimesi erilistel otstarvetel ning mõned peegeldavad serverid ei pruugi neid kõiki peegeldada.

A.5.6. Lisainfo saamiseks

CVSup-i kohta lisainfot, KKK ja muud asjassepuutuvat leiad CVSup-i kodulehelt.

Enamik FreeBSD-ga seotud arutelusid CVSup-i teemadel leiab aset meililoendis FreeBSD technical discussions mailing list. Uute versioonide väljatulekust antakse teada nii seal kui ka listis FreeBSD teadete meililist.

Küsimused ja veateated tuleks saata programmi autorile aadressil <cvsup-bugs@polstra.com>.

A.5.7. CVSup-i serverid

FreeBSD CVSup-i servereid võid leida järgnevatelt aadressidelt: