FreeBSDga ei ole vaikimisi kaasas ühtegi veebibrauserit, kuid see-eest leidub neid portsude kollektsiooni kataloogis www hulganisti ning nad on paigaldamiseks valmis. Kui sul pole aega, et kõike lähtekoodist kompileerida (see võib kohati pikale venida), siis suur osa neist on saadaval ka pakkidena.
KDE ja GNOMEga on veebibrauser vaikimisi kaasas. Töölauakeskkondade seadistamise kohta loe palun peatükki Section 6.7.
Kui otsid kergekaalulist brauserit, peaksid portsude kollektsioonist leidma www/dillo, www/linksi ja www/w3mi.
Siin peatükis räägime järgmistest brauseritest:
| Brauseri nimi | Ressursinõudlikkus | Paigaldamine portsust | Sõltuvus |
|---|---|---|---|
| Mozilla | suur | aeganõudev | Gtk+ |
| Netscape® | suur | kiire | binaarne ühilduvus Linuxiga |
| Opera | väike | kiire | FreeBSD versioon: puudub. Linuxi versioon: binaarne ühilduvus Linuxiga ning linux-openmotif |
Mozilla on arvatavasti sinu FreeBSD töölaua jaoks sobivaim brauser: moodne, stabiilne ning täielikult FreeBSD peale porditud. Ta sisaldab standarditega väga hästi ühilduvat HTML-i mootorit ning samuti on temaga kaasas meili- ja uudistelugeja. Juhuks kui sul on plaanis veebilehti kirjutada, on temaga kaasas ka redaktor HTML-i jaoks. Netscape'i kasutajad näevad palju sarnasusi Communicatoriga - nimelt on neil kahel brauseril samad juured.
Aeglastel masinatel kiirusega alla 233MHz või RAMiga alla 64 MB võib juhtuda, et Mozilla osutub mugava kasutamise jaoks liiga nõudlikuks. Sel puhul oleks mõttekas teha tutvust Opera-nimelise brauseriga, millest räägime siin natuke hiljem.
Juhuks kui sa ei saa või ei taha Mozillat mingil põhjusel lähtekoodist kompileerida, on FreeBSD GNOME meeskond sinu eest juba töö ära teinud. Paigalda ta lihtsalt üle võrgu pakina:
# pkg_add -r mozilla
Kui pakki ei ole saadaval ja sul on piisavalt aega ning kettaruumi, saad tõmmata Mozilla lähtekoodi, ta kompileerida ning oma süsteemi paigaldada. Sobivaiks käskudeks oleks:
# cd /usr/ports/www/mozilla # make install clean
Mozilla ports kindlustab veatu laadimise rootkasutaja õigustes tehtava chrome-registri häälestamise abil. Kui aga soovid tõmmata lisasid, näiteks hiireliigutuste tuge, pead Mozilla käivitama rootkasutajana, et saaksid neid korralikult paigaldada.
Kui oled Mozilla paigaldamisega ühel pool, ei pea sa enam rootkasutajaks jääma. Käivita Mozilla brauser käsuga
% mozilla
Meili- ja uudistelugejana käivitub ta käsuga
% mozilla -mail
Mozilla paigaldamine on lihtne, aga paraku tema paigaldamine koos pluginatega - Java™ ja Macromedia® Flash™iga võtab nii aega kui ka kettaruumi.
Esimeseks ülesandeks on tõmmata failid, mida Mozillal vaja läheb. Mine oma praeguse brauseriga lingile http://www.sun.com/software/java2/download.html ja loo seal endale kasutajakonto. Sealjuures jäta kasutajanimi ja parool kindlasti meelde, kuna tulevikus võib sul neid vaja minna. Tõmba sealt endale fail j2sdk-1_3_1-src.tar.gz ning tõsta see kataloogi /usr/ports/distfiles/ - nimelt ei tõmba too ports seda automaatselt. Põhjuseks litsentsiga kaasnevad kitsendused. Samamoodi tõmba endale ka ``java environment'', mille leiad aadressilt http://java.sun.com/webapps/download/Display?BundleId=7905. Faili nimi on j2sdk-1_3_1_08-linux-i586.bin ja see on suur (kuskil 25 MB ringis). Samuti tuleb ka see fail tõsta kataloogi /usr/ports/distfiles/. Viimaks tõmba endale koopia ``java patchkit''ist aadressilt http://www.eyesbeyond.com/freebsddom/java/ ning jällegi, tõsta see kataloogi /usr/ports/distfiles/.
Paigalda ports nimega java/jdk13 standardse käsuga make install clean ja seejärel ka ports nimega www/flashpluginwrapper. Viimane nõuab ka emulators/linux_base'i olemasolu ja too on suuremahuline ports. Tõsi, eksisteerib ka teisi Flashi pluginaid, aga mul ei ole nad tööle hakanud.
Paigalda www/mozilla ports, kui sul Mozillat veel pole.
Nüüd kopeeri Flashi pluginafailid käskudega
# cp /usr/local/lib/flash/libflashplayer.so \
/usr/X11R6/lib/browser_plugins/libflashplayer_linux.so# cp /usr/local/lib/flash/ShockwaveFlash.class \
/usr/X11R6/lib/browser_plugins/Nüüd lisa Mozilla käivitusskripti ülaotsa (aga siiski #!/bin/sh järele) failis /usr/X11R6/bin/mozilla, järgmised read:
LD_PRELOAD=/usr/local/lib/libflashplayer.so.1 export LD_PRELOAD
See aktiveerib Flashi plugina.
Nüüd käivita Mozilla käsuga
% mozilla &
ja otsi menüüst Help üles valik About Plug-ins. Ilmuma peaks list kõigi hetkel aktiivsete pluginatega. Listis peaks olema näha nii Java kui ka Shockwave® Flash.
Portsude kollektsioonis leidub mitu eri Netscape'i brauseri versiooni. Kuna aga FreeBSD enda versioonides on tõsine turvaauk, ei soovitaks seda paigaldada. Targem oleks kasutada hilisemat Linuxi või DIGITAL UNIXi versiooni.
Viimane stabiilne Netscape'i brauseri väljalase on Netscape 7, mille võid paigaldada portsude kollektsioonist:
# cd /usr/ports/www/netscape7 # make install clean
Erinevatele keeltele kohandatud versioonid asuvad kategooriates French, German ja Japanese.
Caution Me ei soovita Netscape 4.x versioone, kuna nad ei ühildu praeguste standarditega. Samas Netscape 7.x ja uuemad versioonid on olemas ainult i386™ platvormi jaoks.
Opera on väga kiire, täisfunktsionaalne ning standarditega ühilduv brauser. Teda on kahes variandis: FreeBSD ``oma'' versioon ning teine, mis jookseb Linuxi emulaatori all. Iga opsüsteemi jaoks on olemas tasuta, reklaamiga versioon ning tasuline, mis reklaame ei näita ning mida saab osta Opera veebisaidilt.
Et saaksid veebis Opera FreeBSD versiooniga surfata, paigalda pakk:
# pkg_add -r opera
Osadel FTP saitidel ei ole kõiki pakke, aga sama tulemuse saad, kui kasutad portsude kollektsiooni käskudega
# cd /usr/ports/www/opera # make install clean
Et paigaldada Opera Linuxi versiooni, kirjuta ülaltoodud näidetes opera asemel linux-opera. Linuxi versioon on abiks, kui on vaja kasutada ainult Linuxi jaoks olemasolevaid pluginaid, näiteks Adobe Acrobat Reader®it. Igas muus mõttes tunduvad FreeBSD ja Linuxi versioonid funktsionaalsuselt täiesti ühesugused.