Note: Korduste vältimiseks tähendab allpool ``FreeBSD ketas'' teie poolt ostetud või valmistatud FreeBSD CDROM'i või DVD'd.
Teatud juhul tuleb teil FreeBSD paigaldamiseks luua omaenda meedium ja/votilde;i kohad, kust paigaldada. See võib olla füüsiline meedium, nagu näiteks lint või või allikas, mida sysinstall saab failide võtmiseks kasutada, nagu näiteks kohalik FTP server või MS-DOS® partitsioon.
Näiteks:
Teie võrgus on palju masinaid ja üks FreeBSD ketas. Teil oleks parem luua FreeBSD ketta sisu kasutades kohalik FTP server, nii et teie masinad kasutaks kohalikku FTP serverit selle asemel, et Internetiga ühenduda.
Teil on FreeBSD ketas. FreeBSD ei tunne teie CD'd/DVD'd ära, kuid MS-DOS/Windows® tunneb. Te soovite FreeBSD paigaldusfailid samas arvutis DOS'i partitsioonile kopeerida ja siis neid faile kasutades FreeBSD paigaldada.
Arvutis, kuhu te paigaldada tahate, ei ole CD'd/DVD'd või võrgukaarti, kuid te saate ``Laplink'i stiilis'' jada- või paralleelkaabli abil ühenduda arvutiga, millel vajalik seade on.
Te tahate FreeBSD paigaldamiseks teha lindi.
Koos iga väljalaskega annab FreeBSD projekt kaasa kaks CDROM'i kujutist (``ISO kujutist''). Neid võib kirjutada (``kõrvetada''), kui teil on CD-kirjutaja, ning seejärel saab neid kasutada FreeBSD paigaldamiseks. Kui CD-kirjutaja on olemas ning võrguühendus on odav, on see lihtsaim viis FreeBSD paigaldamiseks.
Õigete ISO-kujutiste tõmbamine
Iga väljalaskega kaasas olevaid ISO-kujutisis saab tõmmata aadressilt ftp://ftp.FreeBSD.org/pub/FreeBSD/ISO-IMAGES-arch/version või lähimast peeglist. Asendage arch ja version vastavale versioonile sobivalt.
Selles kataloogis on tavaliselt järgnevad kujutised:
Table 2-5. FreeBSD ISO-kujutiste nimed ja tähendused
| Fail | Sisaldab |
|---|---|
| versioon-mini.iso | Kõik, mida FreeBSD paigaldamiseks vaja läheb |
| versioon-disc1.iso | Kõik, mida FreeBSD paigaldamiseks vaja läheb; lisaks nii palju kolmandate osapoolte pakke, kui kettale mahub. |
| versioon-disc2.iso | ``Live filesystem'', mida kasutatakse koos rakendusega ``Repair'' sysinstall'is. FreeBSD CVS'i puu koopia. Nii palju kolmandate osapoolte pakke, kui kettale mahub. |
Te peate tõmbama kas ühe mini-kujutise või esimese ketta kujutise. Ärge mõlemat korraga tõmmake, kuna esimese ketta kujutsi sisaldab kogu mini-ISO kujutise sisu.
Kui Interneti ühendus on teile odav, kasutage mini-ISO kujutist. Selle abil saab FreeBSD paigaldada ning hiljem saate kolmandate osapoolte pakke paigaldada portsude/pakkide süsteemi kaudu. (Chapter 4 annab vajadusel lisainfot).
Kasutage esimese ketta kujutist, kui soovite kettale lisaks paigaldusele ka parajt valikut kolmandate osapoolte pakkidest.
Ülejäänud kujutised on kasulikud, kuid mitte otseselt vajalikud -- eriti, kui teil on kiire internetiühendus.
Kirjutage CD'd
Edasi peate CD-kujutised kettale kirjutama. Kui teete seda teisel FreeBSD süsteemil, lugege peatükki , eriti lõike ja .
Kui teete seda mõnel muul platvormil, peate kasutama olemasolevaid utiliite, millega CD-kirjutajat vastaval platvormil juhtida. Kujutised on standartses ISO formaadis, mida enamus tarkvara toetab.
FreeBSD ketaste ülesehitus sarnaneb FTP serveri omale. See teeb kohaliku FTP serveri loomise väga lihtsaks, ning teised masinad teie võrgus saavad seda FreeBSD paigaldamiseks lihtsalt kasutada.
FreeBSD masina puhul, kuhu FTP server luuakse, olgu CDROM kindlasti seadmes ning haagitud /cdrom külge.
# mount /cdrom
Looge anonüümse FTP jaoks faili /etc/passwd kasutajakonto. Redigeerige faili /etc/passwd vipw(8) abil: lisage järgnev rida.
ftp:*:99:99::0:0:FTP:/cdrom:/nonexistent
Tehke kindlaks, kas FTP teenus on failis /etc/inetd.conf lubatud.
Kõik, kellel on teie masinaga võrgu kaudu ühendus, võivad nüüd meediumi tüübiks valida FTP ja sisestada FTP serverite menüüs ``Other'' valimise järel ftp://teie masin
WarningSelline lähenemine kõlbab juhul, kui masin on kohalikus võrgus ning on tulemüüriga kaitstud. FTP teenuse pakkumine teistele masinatele Internetis (väjaspool kohtvõrku) äratab kräkkerites ja muudes soovimatutes tegelastes ebatervet huvi. Me soovitame soojalt sel juhul jälgida häid turvatavasid.
Kui te peate mittetoetatava riistvara töttu või siis sellepärast, et soovite asja keeruliseks ajada, paigaldama disketilt (mida me soovitame teil mitte teha), peate esmalt paigaldamise tarbeks looma mõned disketid.
Minimaalselt läheb teil vaja niipalju 1.44MB või 1.2MB diskette, kui on vaja bin kataloogis olevate failide hoidmiseks. Kui valmistate diskette ette DOS'is, siis PEAVAD nad olema FORMAT käsu abil formaaditud. Windowsi kasutamise korral tarvitage ketaste formaatimiseks Explorerit (parempoolse hiirenupuga klikkige A: seadmel ja valige "Format".
Ärge usaldage vabrikus eelnevalt formaaditud diskette. Formaatige need igaks juhuks ise üle. Paljud meie kasutajate poolt varem kogetud vead on olnud tingitud halvasti formaaditud meediumi kasutamisest, mille tõttu me praegu sellest räägimegi.
Kui teete flopisid teises FreeBSD masinas, on formaatimine ka hea mõte, kuigi teil pole vaja igale disketile DOS'i failisüsteemi toppida. Selle asemel saate sinna panna käskude disklabel ja newfs abil UFS failisüsteemi (3.5" 1.44MB diskettide korral):
# fdformat -f 1440 fd0.1440 # disklabel -w -r fd0.1440 floppy3 # newfs -t 2 -u 18 -l 1 -i 65536 /dev/fd0
Note: 5.25" 1.2MB ketaste korral kirjutage fd0.1200 ja floppy5.
Siis saate neid haakida ja kirjutada nagu iga teistki failisüsteemi.
Peale diskettide formaatimist tuleb teil neile kopeerida failid. Distributsioonifailid on jaotatud osadeks nii, et tavalisele 1.44MB disketile mahub neid 5 tükki. Käige kõik oma disketid läbi ja pange igale disketile niipalju kui mahub, kuni kõik teie poolt soovitud distributsioonid on sel moel ära mahutatud. Iga jaotus peab flopil minema alamkataloogi, näiteks a:\bin\bin.aa, a:\bin\bin.ab jne.
Kui te jõuate paigaldamisel ``Media'' ekraanini, valige ``Floppy'' ja edasist teilt juba küsitakse.
MS-DOS prtitsioonilt paigaldamiseks kopeerige distributsioonifailid sellel partitsiooni juurmises kataloogis olevasse kataloogi freebsd. Näiteks kataloogi c:\freebsd. Selles kataloogis tuleb osaliselt jälgida CDROM'i või FTP serveri kataloogide struktuuri, nii et me soovitame kasutada CD'lt kopeerimiseks DOS'i käsku xcopy. Näiteks FreeBSD minimaalseks paigalduseks:
C:\> md c:\freebsd C:\> xcopy e:\bin c:\freebsd\bin\ /s C:\> xcopy e:\manpages c:\freebsd\manpages\ /s
Olgu siinkohal C: koht, kus teil on vaba ruumi ja E: külge on haagitud CDROM.
Kui teil pole CDROM'i seadet, siis saate te jaotuse alla laadida aadressilt ftp.FreeBSD.org. Igal distributsioonil on oma kataloog; näiteks võib base jaotuse leida kataloogist 5.3/base.
Note: FreeBSD väljalasetes 4.X ja vanemates on ``base'' jaotuse asemel ``bin''. Kui kasutate ühte sellist versiooni, siis muutke ülal URL'e ja käske vastavalt.
Iga distributsioon, mida te MS-DOS'i partitsioonilt paigaldada tahate (ja milleks on teil vaba ruumi), pange c:\freebsd alla -- minimaalseks paigalduseks on vaja ainult BIN jaotust.
Arvatavasti on lindilt paigaldamine hulga lihtsam kui FTP kaudu ja CDROM'ilt paigaldamine. Paigaldusprogramm eeldab, et failid on lihtsalt lindile pakitud. Peale teie poolt vajatavate failide hankimist lihtsalt pakkige need lindile:
# cd /freebsd/distdir # tar cvf /dev/rwt0 dist1 ... dist2
Kui te asute paigaldamise juurde, siis tehke kindlaks, et teil on mõnes ajutises kataloogis (mida teil antakse valida) piisavalt ruumi, et sinna mahuks kogu teie poolt loodud lindi sisu. Kuna lindilt ei saa suvalisest kohast lugeda, nõuab see küllaltki palju täiendavat ajutist ruumi. Ruumi võib minna nii palju, kui on lindil andmeid.
Note: Kui te alustate paigaldamist, siis lint tuleb panna seadmesse enne alglaadimist. Muidu võib paigaldusaegne proovimine seda mitte leida.
Võrgu kaudu on võimalik paigaldada kolmel viisil. Läbi jadapordi (SLIP või PPP), läbi paralleelpordi (PLIP (laplingi kaabel)), või üle Etherneti (standardne Etherneti kontroller (mõned PCMCIA omad kaasa arvatud)).
SLIP'i tugi on küllaltki primitiivne ja on piiratud staatiliste linkidega, nagu näiteks jadakaabel laptopi ja teise arvuti vahel. Kuna SLIP ei võimalda praegusel kujul valimist, siis peab ühendus olema staatiline; valimist võimaldab PPP utiliit, mida tuleks võimaluse korral SLIP'i asemel kasutada.
Modemi kasutamise korral on PPP üsna kindlalt teie ainus võimalus. Kindlasti hoidke oma teenusepakkuja andmed käepärast, kuna neid läheb teil paigaldusprotsessis üsna varakult tarvis.
Kui te kasutate ISP'ga ühendumiseks PAP'i või CHAP'i (st te saate Windows'is ISP'ga ühenduda ilma skriptita) siis teil tuleb ainult ppp viiba järel kirjutada dial. Vastasel juhul peate teadma, kuidas ISP'ga teie modemi ``AT käskude'' abil kontakteeruda, sest PPP valija pakub vaid väga lihtsat terminali emulaatorit. Lähemalt räägivad sellest ``user-ppp'' käsiraamat ja FAQ. Probleemide korral saab logimise käsu set log local ... abil ekraanile suunata.
kui on võimalik staatiline ühendus teise FreeBSD (2.0-R või hilisema) masinaga, siis väärib kaalumist ``laplink'i'' paralleelpordi kaabli kaudu paigaldamine. Paralleelpordi korral on andmevahetuskiirus märksa suurem (tüüpiliselt kuni 50kB/s), kui on jadapordi korral tüüpiliselt võimalik, mis toob kaasa kiirema paigaldamise.
Viimaks -- kiireimaks võrgu kaudu paigalduseks on Etherneti kaart hea valik. FreeBSD toetab enamikku levinumatest PC võrgukaartidest; toetatavad kaardid (ja nende seadistused) on iga FreeBSD väljalaske sektsioonis ``Hardware Notes'' tabeli kujul. Kui te kasutate mõnda toetatavat PCMCIA Etherneti kaarti, siis tuleks see kindlasti enne laptopi sisse lülitamist sisse panna. Kahjuks ei toeta FreeBSD veel PCMCIA kaartide käigult sisestamist paigaldamise ajal.
Ka on teil vaja teada oma IP aadressi, võrgumaski ja masina nime. Kui te paigaldate üle PPP ja teil ei ole staatilist IP aadressi, siis ärge kartke, IP aadressi saab teie ISP dünaamiliselt paika panna. Teie süsteemiadministraator oskab teile õelda, mis väärtusi võrgus kasutada. Kui te käsitlete teisi masinaid mitte IP aadressi vaid nime järgi, siis on teil vaja nimeserverit ja võib-olla sellega suhtlemiseks ka lüüsi aadressi (kui te kasutate PPP'd siis on see teie teenusepakkuja IP aadress). Kui te soovite paigaldada FTP kaudu üle HTTP puhverserveri, siis on teil vaja ka puhverserveri aadressi. Kui te ei oska kõigile või enamikule neist küsimustest vastata, siis te peaksite enne seda tüüpi paigaldamise proovimist arvatavasti rääkima oma süsteemiadministraatori või ISP'ga.
NFS'i kaudu paigaldamine on küllaltki sirgjooneline. Kopeerige FreeBSD distributsioonifailid lihtsalt kuhugi NFS'i serverisse ja viidake NFS'i meediumi valikul sellele.
Kui see server toetab ainult ``priviligeeritud porti'' (mis on üldiselt vaikimisi Sun'i tööjaamadel), siis on teil vaja enne paigaldusega jätkamist menüüs ``Options'' selline valik teha.
Kui teil on kehvake Etherneti kaart, millel on väga väikesed edastuskiirused, siis tuleks teil seegi valikutes ära märkida.
Selleks, et NFS'i kaudu paigaldamine toimiks, peab server toetama alamkataloogide haakimist, st kui teie FreeBSD 5.3 distributsioon on kataloogis ziggy:/usr/archive/stuff/FreeBSD, siis peab ziggy lubama otse /usr/archive/stuff/FreeBSD, mitte aga lihtsalt /usr või /usr/archive/stuff haakimist.
FreeBSD failis /etc/exports kontrollib
seda võti -alldirs. Teistel NFS'i
serveritel võivad olla teised tavad. Kui te saate serverilt
``permission denied'' teateid, siis pole te arvatavasti
seda lubanud.