Enne FreeBSD paigaldamist peaksite te proovima üle vaadata teie arvuti komponendid. FreeBSD paigaldusfunktsioonid näitavad teile komponente (kõvakettad, võrgukaardid, CDROM seadmed jne) koos nende mudelite ja tootjatega. Ka proovib FreeBSD kindlaks määrata nende seadmete jaoks õige konfiguratsiooni, sealhulgas IRQ'd ja IO pordid. PC riistvara omapärade tõttu ei pruugi see alati olla edukas ja teil tuleb võib-olla FreeBSD poolt kindlaks määratud konfiguratsiooni kohendada.
Kui teil on teine opsüsteem, näiteks Linux või Windows®, juba paigaldatud, siis on hea mõte kasutada nende opsüsteemide poolt pakutavaid võimalusi ja teha kindlaks, kuidas teie riistvara on seadistatud. Kui te pole kindel, milliseid seadeid laienduskaart kasutab, siis võivad numbrid kaardi enda peal kirjas olla. Levinud IRQ numbrid on 3, 5 ja 7; IO portide aadressid on tavaliselt kirjutatud kuueteistkümnendsüsteemis, nagu näiteks 0x330.
Me soovitame sellise info enne FreeBSD paigaldamist kirja panna. Abiks asi võib olla järgmise tabeli kasutamine:
Table 2-1. Seadmete näidisnimekiri
| Seadme nimi | IRQ | IO pordid | Märkused |
|---|---|---|---|
| Esimene kõvaketas | N/A | N/A | 4 GB, tootja Seagate, IDE esimene kanal, master |
| CDROM | N/A | N/A | IDE teine kanal, slave |
| Teine kõvaketas | N/A | N/A | 20 GB, tootja IBM, IDE teine kanal, master |
| Esimene IDE kontroller | 14 | 0x1f0 | |
| Võrgukaart | N/A | N/A | Intel® 10/100 |
| Modem | N/A | N/A | 3Com® 56K faxmodem, port on COM1 |
| ... |
Juhul kui arvuti, kuhu te FreeBSD paigaldate, sisaldab väärtuslikke andmeid, siis oleks hea, kui teil oleks neist varukoopia ja see varukoopia oleks eelnevalt testitud. FreeBSD paigaldaja küsib teie käest enne andmete kõvakettale kirjutamist luba, kuid kui kirjutamine on juba toimunud, siis eelnenut taastada enam ei saa.
Kui te soovite, et FreeBSD kasutaks kogu ketast, siis pole siinkohal mõtet end rohkem vaevata ja te saate selle punkti vahele jätta.
Kui te aga soovite, et FreeBSD elaks koos teiste opsüsteemidega, siis on teil vaja teatud arusaama sellest, kuidas andmed kettal paiknevad ja kuidas see teid mõjutab.
PC ketta võib jagada diskreetseteks osadeks. Neid osi nimetatakse partitsioonideks. PC toetab ainult nelja partitsiooni kettal; neid nimetatakse primaarseteks partitsioonideks. Et sellekst piirangust mõõda minna ja lubada rohkem kui neli partitsiooni, loodi uus partitsioonide tüüp, laiendatud partitsioon. Kettal võib olla ainult üks laiendatud partitsioon. Selle laiendatud partitsiooni sisse võib luua loogilisi partitsioone.
Igal partitsioonil on partitsiooni ID, mis on number, mida kasutatakse partitsioonil olevate andmete identifitseerimiseks. FreeBSD partitsioonide ID on 165.
Üldiselt tähistab iga teie poolt kasutatav opsüsteem partitsioone teatud viisil. Näiteks DOS ja selle järglased, nagu Windows, omistavad igale esmasele ja loogilisele partitsioonile tähe, alustades C:'st.
FreeBSD tuleb paigaldada primaarsele partitsioonile. FreeBSD võib hoida kõiki oma andmeid, teie poolt loodud failid kaasa arvatud, sellel ühel partitsioonil. Kui teil on mitu ketast, siis saate te luua FreeBSD partitsiooni neil kõigil, või neist mõnel. Kui te paigaldate FreeBSD, peab teil olemas olema üks partitsioon. See võib olla teie poolt ette valmistatud tühi partitsioon, või siis juba olemas olev partitsioon, millel olevatest andmetest te enam ei hooli.
Kui te olete kõikidel oma ketastel kõik partitsioonid ära kasutanud, siis tuleb teil üks FreeBSD jaoks vabastada, kasutades teiste opsüsteemide poolt pakutavaid abivahendeid (nt fdisk DOS'is või Windows'is).
Kui teil on ülearune partitsioon, siis te saate kasutada seda. Siiski on teil võib-olla vaja esmalt mõnda juba olemasolevat kokku tõmmta.
FreeBSD minimaalne paigaldus võtab kettal ruumi ei rohkem ega vähem kui 100 MB. Siiski on see väga minimalistlik install, mis ei jäta teie end failidele peaaegu üldse ruumi. Realistlikum miinimum on 250MB, seda ilma graafilise keskkonnata; kui te tahate ka graafilist kasutajaliidest, siis läheb 350MB või rohkem. Kui teil on plaanis paigaldada ka kolmandate osapoolte tarkvara, siis on ruumi vaja veelgi rohkem.
Te võite FreeBSD'le ruumi tekitamiseks ja partitsioonide suuruste muutmiseks kasutada kommertstooteid, nagu PartitionMagic®®. tools kataloogis CDROM'il on selle tarbeks kaks vaba toodet, FIPS ja PResizer. application>FIPS'i, PResizer'i ja PartitionMagic'u abil saate te muuta MS-DOS®'ist Windows ME'ni kasutatud FAT16 ja FAT32 partitsioonide suurust. Ainus programm, mis suudab muuta NTFS'i suurust, on PartitionMagic. Nende mõlema kohta on dokumentatsioon samas kataloogis.
WarningNende toodete vale kasutamine võib andmed teie kettalt kustutada. Enne nende kasutamist tuleks veenduda, et teil ikka on andmetest värske ja töötav varukoopia.
Example 2-1. Juba olemas olevate partitsioonide kasutamine ilma muutusteta
Oletame, et teil on ühe 4GB kettaga arvuti, kus on juba ees Windows ja teil on ketas jaotatud kaheks, C: ja D: kettaks, mille suurused on 2GB. Teil on C: kettal 1GB, ja D: kettal 0.5GB andmeid.
See tähendab, et teie kettal on kaks partitsiooni, ühe kettatähe kohta üks. Te saate kopeerida kõik andmed D: kettalt C: kettale, mis vabastab FreeBSD jaoks teise partitsiooni.
Example 2-2. Olemasoleva partitsiooni kahandamine
Oletame, et teil on ühe 4GB kettaga arvuti, kus on juba ees Windows'i versioon. Windows'i paigaldamise käigus tekitati teile üks suur partitsioon, mis andis teile 4GB suure C: ketta. Kasutuses on 1.5G ruumi ja te tahate FreeBSD'le anda 2GB.
FreeBSD paigaldamiseks peaksite te kas
varundama oma Windows'i andmed ja siis Windows'i uuesti paigaldama, küsides paigalduse ajal 2GB partitsiooni;
või kasutama mõnda ülalpool kirjeldatud PartitionMagic'u laadis abivahendit, et teie Windows'i partitsioon kokku tõmmata.
FreeBSD jaoks Alphal on teil vaja omaette kõvaketast. Seda mõne teise opsüsteemiga jagada ei ole võimalik. Teie masinast sõltuvalt võib see olla kas siis SCSI või IDE ketas, peaasi et masin on võimeline sellelt üles tulema.
Digital / Compaq manuaalide kokkuleppeid jälgides on SRM'i sisend antud suurte tähtedega. SRM on tõstutundetu.
Oma masina ketaste nimede ja tüüpide leidmiseks kasutage SRM'i konsoolil SHOW DEVICE käsku:
>>>show device dka0.0.0.4.0 DKA0 TOSHIBA CD-ROM XM-57 3476 dkc0.0.0.1009.0 DKC0 RZ1BB-BS 0658 dkc100.1.0.1009.0 DKC100 SEAGATE ST34501W 0015 dva0.0.0.0.1 DVA0 ewa0.0.0.3.0 EWA0 00-00-F8-75-6D-01 pkc0.7.0.1009.0 PKC0 SCSI Bus ID 7 5.27 pqa0.0.0.4.0 PQA0 PCI EIDE pqb0.0.1.4.0 PQB0 PCI EIDE
See näide on Digital Personal Workstation 433au'st; näha on, et masinaga on ühendatud kolm ketast. Esimene on CDROM seade DKA0 ja järgnevad kaks on kõvakettad DKC0 ja DKC100.
Kettad, mille nimed on kujul DKx, on SCSI kettad. Näiteks DKA100 viitab esimese SCSI siini (A) seadmele, mille ID on 1, sellal kui DKC300 tähistab SCSI ketast, mille SCSI ID on 3 ja mis on kolmandal SCSI siinil (C). Seade PKx viitab SCSI hosti adapterile. Nagu käsu SHOW DEVICE väljundist näha, käsitletakse SCSI CDROM seadmeid nagu tavalisi SCSI kõvakettaid.
IDE ketaste nimed on kujul DQx, PQx on vastav IDE kontroller.
Kui te plaanite FreeBSD paigaldamise käigus kasutada võrku (näiteks kui te installeerite FTP või NFS'i serverist), siis peate te teadme oma võrguseadeid. Neid küsitakse paigaldamise käigus teie käest selleks, et FreeBSD saaks paigaldamise lõpetamiseks luua võrguühenduse.
Kui teil on võrguühendus üle Etherneti või on teil Internetiühendus Etherneti adapteri abil kaabli või DSL'i kaudu, siis on teil vaja teada
IP aadressi,
vaikimisi kasutatava lüüsi IP aadressi,
masina nime,
DNS serveri IP aadresse ja
võrgumaski.
Kui te neid andmeid ei tea, siis tuleks neid küsida oma süsteemiadministraatori või teenusepakkuja käest. Nad võivad õelda, et see pannakse DHCP abil automaatselt paika. Kui nii, siis jätke see meelde.
Kui teil on ühendus ISP'ga sissehelistamise kaudu, siis saate te jätkuvalt FreeBSD'd installeerida, ainult et selleks läheb lihtsalt väga kaua aega.
Selleks te peaksite teadma
oma ISP telefoninumbrit, kuhu helistada,
millisesse COM: porti on teie modem ühendatud ja
oma kasutajanime ja parooli ISP juures.
Kuigi FreeBSD projekt püüab teha kõik selleks, et iga väljalase oleks võimalikult stabiilne, tekib protsessis vahel siiski vigu. Väga harvadel juhtudel puudutavad vead FreeBSD paigaldamist. Kui probleemid on avastatud ja kõrvaldatud, märgitakse need ära FreeBSD Erratas e. teadaannetes, mis pannakse üles FreeBSD veebilehele. Enne paigaldamist peaksite te kontrollima, kas ei ole avastatud midagi sellist, millest te peaksite teadlik olema.
Infot kõikide väljalasete kohta, sealhulgas iga väljalaske teadaanded, võib leida FreeBSD veebilehe väljalasete informatsiooni osas.
FreeBSD'd saab paigaldada järgmistes kohtades asuvatest failidest:
kohalik meedium,
CDROM või DVD
samas arvutis asuv DOS'i partitsioon,
SCSI või QIC lint,
ja flopikettad.
Võrk
FTP server, tehes vajadusel ühenduse läbi tulemüüri või HTTP puhverserveri,
NFS'i server,
spetsiaalne ühendus läbi paralleel- või jadapordi.
Kui te olete hankinud FreeBSD CDROM'i või DVD, siis on teil kõik vajalik juba olemas ja te võite suunduda (Buutketaste valmistamise osa juurde.
Kui teil FreeBSD paigaldusfaile ei ole, siis peaksite te lugema peatükki Section 2.13, mis seletab, kuidas FreeBSD'd ülalpool mainitud meediumidelt paigaldada. Peale seda peaksite te tulema siia tagasi ja jätkama osaga Section 2.2.7.
FreeBSD paigaldamise alustamiseks tuleb teie arvuti buutida FreeBSD installeerijasse -- see pole programm, mida saab mõnest teisest opsüsteemist jooksutada. Tavaliselt buudib teie arvuti kõvakettale paigaldatud opsüsteemi kasutades, kuid seda on võimalik seadistada kasutama nn ``buuditavaid'' diskette. Ka suudavad enamus kaasaegseid arvuteid buutida CDROM'ilt.
Tip: Kui te olete ostnud või ise valmistanud FreeBSD CDROM'i või DVD ja teie arvuti võimaldab CDROM'ilt või DVD'lt bootida (tavaliselt ``Boot Order'' valik või midagi sarnast BIOS'est) siis võite selle osa vahele jätta. FreeBSD CDROM'i ja DVD kujutised on booditavad ja neid saab kasutada FreeBSD paigaldamiseks ilma eriliste ettevalmistusteta.
Buutketaste valmistamiseks tuleks teha järgmist:
Buutketaste kujutiste hankimine
Buutkettad asuvad teie paigaldusmeediumil buutketaste kataloogis, ka saab neid alla laadida i386™ arhitektuuri jaoks kataloogist ja kataloogist Alphade jaoks.
Diskettide kujutistel on .flp laiend. Kataloogis floppies/ on hulk erinevaid kujutisi; mida te nendest kasutama peate, sõltub paigaldatavast FreeBSD versioonist ja mõnel juhul ka riistvarast, millele te paigaldate. Tavaliselt läheb teil vaja ainult kahte faili, kern.flp ja mfsroot.flp. Mõne süsteemi jaoks on vaja täiendavaid draivereid. Need draiverid on drivers.flp kujutisel. Kõige värskemat infi nende kujutiste kohta sisaldab samas kataloogis olev README.TXT.
Important: Teie FTP programm peab ketaste kujutiste allalaadimiseks kasutama binaarset režiimi. Kui te ei saa ketastelt buutida, siis on põhjus ilmselt selles, et mõned veebibrauserid kipuvad kasutama teksti-- või ASCII režiimi.
Flopiketaste valmistamine
Teil peab olema iga allalaaditava kujutise kohta üks flopiketas. On oluline, et neil ketastel ei oleks defekte. Selle kontrollimiseks on kõige kindlam viis need kettad ise vormindada. Ärge usaldage eelnevalt vormindatud kettaid. Windows'i format programm ei teata, kui palju blokke on katki, vaid märgib need ``halbadeks'' ja lihtsalt ignoreerib neid. Kui te valite selle paigaldusmeetodi, siis on soovitav kasutada täiesti uusi flopisid.
Important: Kui te proovite FreeBSD'd paigaldada ja programm kas jookseb kinni, hangub või käitub muidu kummaliselt, siis esimene asi, mida kahtlustada, on flopid. Sel juhul proovige kirjutada kujutised uutele ketastele ja proovige uuesti.
Kirjutage kujutised flopidele.
.flp laiendiga failid ei ole tavalised failid, mida kettale kopeerida. Need on ketta sisu täielikud kujutised. See tähendab, et te ei saa neid lihtsalt ühelt kettalt teisele kopeerida. Selle asemel peate te kujutiste kettale kirjutamiseks kasutama spetsiaalseid programme.
Kui te kirjutate flopisid arvutil, kus jookseb MS-DOS/Windows, siis selle jaoks on meil olemas programm fdimage.
Kui te kasutate flopisid CDROM'ilt ja teie CDROM on E: ketas, siis võiksite te anda järgmise käsu:
E:\> tools\fdimage floppies\kern.flp A:
Kasutage seda käsku iga .flp faili jaoks, asendades iga kord flopi ja kirjutades flopile kopeeritud faili nime. Muutke käsu argumente vastavalt sellele, kuhu te .flp failid panite. Kui teil ei ole CDROM'i, siis saab fdimage't FreeBSD FTP serverist toolskataloogist alla laadida.
Kui te kirjutate flopisid UNIX®'i stiilis opsüsteemiga masinas (nagu näiteks teine FreeBSD'ga süsteem) siis kujutisfailide otse kettale kirjutamiseks saate te kasutada dd(1) käsku. FreeBSD's saate te anda käsu:
# dd if=kern.flp of=/dev/fd0
FreeBSD's viitab /dev/fd0 esimesele flopikettale (A: ketas), /dev/fd1 on vastavalt B: ketas, jne. Teistel UNIX'i variantidel võivad olla flopiketastel teised nimed ja teil tuleb vajadusel seda süsteemi dokumentatsioonist kontrollida.
Nüüd olete FreeBSD paigaldamisega alustamiseks valmis.