2.3. Paigaldamise alustamine
Important: Vaikimisi ei tee paigaldusprogramm teie kettale muudatusi enne, kui te näete järgmist teadet:
Last Chance: Are you SURE your want continue the installation? If you're running this on a disk with data you wish to save then WE STRONGLY ENCOURAGE YOU TO MAKE PROPER BACKUPS before proceeding! We can take no responsibility for lost disk contents![Viimane võimalus: kas te olete KINDEL, et tahate paigaldamisega jätkata? Kui te teete seda kettal, millel on teile olulised andmed, siis me soovitame teha enne jätkamist KORRALIKUD VARUKOOPIAD! Me ei vastuta kaotatud andmete eest!]Enne viimast hoiatust saab paigaldamise igal ajal lõpetada ilma, et kõvaketta sisu muutuks. Kui te arvate, et olete midagi valesti konfigureerinud, siis saate te arvuti lihtsalt kinni panna ja sellest ei juhtu midagi.
2.3.1. Alglaadimine
2.3.1.1. Alglaadimine i386™ puhul
Esmalt lülitage oma arvuti välja.
Lülitage arvuti sisse. Ülestulemise käigus peaks masin pakkuma võimalust siseneda süsteemi seadistuste menüüsse või BIOS'esse, kui vajutada nuppudele F2, F10, Del, või Alt+S. Kasutage ekraanil pakutavat klahvikombinatsiooni. Vahel näitab arvuti üles tulles pilte. Sellest saab üle, kui vajutada Esc nuppu, nii saate näha vajalikke teateid.
Otsige üles seadistus, mis kontrollib seda, millistelt seadmetelt masin buudib. Seda nimetatakse ``Boot Order'iks'' ja näidatakse tavaliselt seadmete nimekirjana, nagu näiteks Floppy, CDROM, First Hard Disk ja nii edasi.
Kui te peate buutima flopidelt, siis tehke kindlaks, et flopiketas on valitud. Kui te buudite CDROM'ilt siis peaks flopi asemel valitud olema see. Kahtluste korral pidage nõu arvuti ja/või emaplaadiga kaasa tulnud käsiraamatuga.
Tehke muudatus, salvestage ja väljuge. Arvuti peaks nüüd tegema restardi.
Kui teil oli vaja buutflopisid valmistada (nagu seda kirjeldab Section 2.2.7), siis üks neist on esimene buutketas, ilmselt see, millel on kern.flp. Pange see ketas flopiseadmesse.
Kui alglaadimine toimub CDROM'ilt, siis peate te arvuti sisse lülitama ja siis CDROM'i esimesel võimalusel seadmesse panema.
Kui teie arvuti tuleb üles nii nagu ikka ja paneb käima juba olemas oleva opsüsteemi, siis:
te kas ei pannud kettaid buutimise käigus piisavalt vara sisse (jätke need sisse ja proovige arvuti restartida)
või ei toiminud muudatused BIOS'es õieti. Te peaksite muudatused uuesti tegema, kuni leiate õige valiku.
Teie bios ei toeta antud meediumilt bootimist.
FreeBSD hakkab üles tulema. Kui laadimine toimub CDROM'ilt, siis peaksite nägema midagi sarnast (ilma FreeBSD versioonita):
Verifying DMI Pool Data ........ Boot from ATAPI CD-ROM : 1. FD 2.88MB System Type-(00) /boot.config: -P Keyboard: yes BTX loader 1.00 BTX version is 1.01 Console: internal video/keyboard BIOS drive A: is disk0 BIOS drive B: is disk1 BIOS drive C: is disk2 BIOS drive C: is disk3 BIOS 639kB/64512kB available memory FreeBSD/i386 bootstrap loader, Revision 0.8 | /kernel text=0x24f1bb data=0x307ac+0x2062c | Hit [Enter] to boot immediately, or any other key for command prompt. Booting [kernel] in 9 seconds... _
Kui te buudite flopilt, siis peaksite te ekraanil nägema midagi sellist: (ilma FreeBSD versioonita)
Verifying DMI Pool Data ........ BTX loader 1.00 BTX version is 1.01 Console: internal video/keyboard BIOS drive A: is disk0 BIOS drive C: is disk1 BIOS 639kB/261120kB available memory FreeBSD/i386 bootstrap loader, Revision 0.8 /kernel text=0x24f1bb data=0x307ac+0x2062c | Please insert MFS root floppy and press enter:
[Palun sisestage MFS failisüsteemiga flopi ja vajutage enterit]:
Järgige neid juhiseid ja eemaldage seadmest kern.flp ketas, pange asemele mfsroot.flp ning vajutage Enter'ile.
Sõltumata sellest, kas te buudite flopilt või CDROM'ilt, jõuab laadimine järgmisesse punkti:
Hit [Enter] to boot immediately, or any other key for command prompt. Booting [kernel] in 9 seconds... _
[ Koheseks laadimiseks vajutage [Enter] nupule, käsureale pääsemiseks vajutage mõnd muud nuppu. Laadin tuuma 9 sekundi pärast... ]
Kas oodake kümme sekundit, või vajutage Enter'it. See toob ekraanile tuuma seadistamise menüü.
2.3.1.2. Buutimine Alphadel
Alustage välja lülitatud arvutiga.
Lülitage arvuti sisse ja oodake buutmonitori viipa.
Kui teil oli vaja buutflopisid valmistada (nagu seda on kirjeldatud Section 2.2.7's), siis üks neist on esimenseks buutkettaks, ilmselt see, millel on kern.flp. Pange see ketas oma flopiseadmesse ja andke kettalt buutimiseks järgmine käsk (asendades vajadusel flopiseadme nime õigega):
>>>BOOT DVA0 -FLAGS '' -FILE ''
Kui te buudite CDROM'ilt, siis pange ketas seadmesse ja paigaldamise alustamiseks andke käsk (asendades CDROM seadme nime sobivaga):
>>>BOOT DKA0 -FLAGS '' -FILE ''
FreeBSD hakkab laadima. Kui te buudite flopikettalt, siis mõne aja pärast näete teadet:
Please insert MFS root floppy and press enter:
[Palun sisestage MFS failisüsteemiga flopi ja vajutage enterit]:
Järgige neid juhiseid ja eemaldage kern.flp ketas, pange sisse mfsroot.flp ja vajutage Enter'it.
Sõltumata sellest, kas te buudite flopilt või CDROM'ilt, peaks alglaadimine jõudma järgmisesse punkti.
Hit [Enter] to boot immediately, or any other key for command prompt. Booting [kernel] in 9 seconds... _
[ Koheseks laadimiseks vajutage [Enter] nupule, käsureale pääsemiseks vajutage mõnd muud nuppu. Laadin tuuma 9 sekundi pärast... ]
Kas oodake kümme sekundit või vajutage Enter'it. See toob ekraanile tuuma seadistamise menüü.
2.3.2. Tuuma seadistamine
Note: Alates FreeBSD versioonist 5.0 on tuuma seadistamise menüü asemel uus, device.hints(5) meetod. Rohkem infot leiate osast.
Tuum on opsüsteemi põhiline osa. See vastutab paljude asjade eest, sealhulgas ligipääsu eest teie süsteemis olla võivatele seadmetele nagu näiteks kõvakettad, võrgukaardid, helikaardid jne. Igal FreeBSD poolt toetataval seadmel on sellega seostatud draiver. Igal draiveril on kahe-- või kolmetäheline nimi, nagu näiteks sa SCSI joks või sio jadavärati I/O draiver (haldab COM porte).
Kui tuum käima läheb, kontrollib iga seadmejuht süsteemi, et näha, kas tema poolt toetatav riistvara on masinas olemas. Kui on, siis draiver konfigureerib riistvara ja teeb selle ülejäänud tuumale kättedaadavaks.
Tavaliselt nimetatakse sellist kontrollimist seadme proovimiseks. Kahjuks ei ole alati võimalik seda ohutult teha. Mõned riistvara draiverid ei saa mõnikord teineteisega läbi ja ühe seadme proovimine võib teise seadme viia segasesse seisu. See on PC arhidektuuri põhiline piirang.
Paljud vanemad seadmed on nn ISA, mitte PCI seadmed. ISA spetsifikatsioon nõuab, et igal seadmel peab olema sisse ehitatud mõningast informatsiooni, tüüpiliselt ``Interrupt Request Line'' (IRQ) number ja IO pordi aadress, mida draiver kasutab. Tavaliselt pannakse see info paika kas kaardil asuvate jumperite või DOS'il põhineva utiliidi abil.
See oli tihti probleemide põhjustajaks, kuna kahte seadet ei saanud sama IRQ'd või pordi aadressi jagama panna.
Uuemad seadmed järgivad PCI spetsifikatsiooni, mis seda ei nõua, kuna seadmed peavad eeldatavalt BIOS'ega koostööd tegema: neile õeldakse milliseid IRQ ja IO pordi aadresse kasutada.
Kui teie arvutis on mõni ISA seade, siis selle seadme draiver tuleb seadistada teie poolt kaardile määratud IRQ ja pordi aadressidega. Sellepärast võibki riistvara inventuur (vt Section 2.2.1) kasulikuks osutuda.
Kahjuks langevad mõnede draiverite poolt vaikimisi kasutatavad IRQ'd ja pordid kokku. Selle põhjuseks on, et mõningad lisaseadmed tulevad tehasest kokkulangevate IRQ'de ja portidega. FreeBSD draiveritel on vaikeväärtused seatud põhimõtteliselt tootjate poolt määratud väärtuste järgi, nii et võimalikult palju seadmeid kohe tööle hakkaks.
FreeBSD igapäevasel kasutamisel pole see peaaegu kunagi probleemiks. Tavaliselt ei ole teie arvutis kahte kaarti, mis omavahel läbi ei saa, sest siis üks neist ei töötaks (hoolimata sellest opsüsteemist, mida te kasutate).
See muutub oluliseks siis, kui te FreeBSD'd esimest korda paigaldate, sest paigaldamisel kasutatav tuum peab sisaldama võimalikult palju draivereid, et toetada niipalju riistvara konfiguratsioone kui võimalik. Mis tähendab seda, et mõnel neist draiveritest on mittesobivad konfiguratsioonid. Seadmeid proovitakse kindlas järjekorras, ja kui teil on seade, mida proovitakse hiljem, kuid mille proov mõne varasemaga ei sobi, siis teie riistvara võib FreeBSD paigaldamise ajal mitte toimida või seda proovitakse valesti.
Sellepärast tuleb teil FreeBSD paigaldamisel esimese asjana vaadata tuumas olevate seadmejuhtide nimekirja ja juhul kui teil mõnda neist ei ole, see maha võtta, ja seadme kontrollida konfiguratsiooni ja vajadusel muuta, kui teil seade juhtub olemas olema.
Arvatavasti tundub see märksa keerulisem, kui seda tegelikult on.
Figure 2-1 näitab esimest tuuma seadistamise menüüd. Me soovitame teil valida Start kernel configuration in full-screen visual mode, sest see on uuele kasutajale kõige lihtsam.
Tuuma konfigureerimise aken (Figure 2-2) on jagatud nelja ossa.
``Aktiivseks'' märgitud seadmete kokkutõmmatav [collapsible] nimekiri, mis on jagatud osadeks, nagu näiteks Storage ja Network. Igast seadmest näidatakse selle kirjeldust, selle kahe- või kolmetähelist nime ja seadmejuhi poolt kasutatavaid IRQ ja mälupordi numbreid. Kui draiver ei saa mõne muu aktiivse draiveriga läbi, siis näidatakse selle nime kõrval märkust CONF. See osa näitab samuti mitteühilduvate draiverite koguarvu, mis on parasjagu aktiivsed.
Mitteaktiivseteks märgitud draiverid. Need jäävad tuuma, kuid ei proovi oma seadet kui tuum käima läheb. Nad on jagatud samamoodi osadeks nagu ka aktiivsete draiverite nimekiri.
Üksikasjalikumalt parasjagu valitud seadmejuhist, sealhulgas tema IRQ ja mälupordi aadressist.
Infot parasjagu toimivatest klahvikombinatsioonidest.
Kui näidatakse konflikte, siis ärge muretsege, seda oligi oodata; kõik draiverid on lubatud ja nagu juba varem seletatud, ei saa mõned neist teineteisega läbi.
Nüüd tuleb teil konflikte lahendades draiverite nimekiri läbi käia.
Draiverite konfliktide lahendamine
Vajutage nupule X. See lööb draiverite nimekirja tervikuna lahti, nii et saate kõiki draivereid korraga näha. Mõõda aktiivsete draiverite nimekirja liikumiseks vajate te nooleklahve.
Figure 2-3 näitab Xnupule vajutamise tagajärge.
Keelake kõik nende seadmete draiverid, mida teil ei ole. Selleks minge nooleklahvide abil draiverile ja vajutage Del nupule. Seadmejuht tõstetakse Inactive Drivers [Mitteaktiivsed draiverid] nimekirja.
Kui te olete kogemata keelanud seadme, mida vajate, siis vajutage Tab nupule, see viib teid nimekirja Inactive Drivers [Mitteaktiivsed seadmejuhid], sealt valige keelatud draiver ja vajutage Enter nupule -- draiver viiakse aktiivsete nimekirja tagasi.
WarningÄrge keelake sc0 seadet. See kontrollib ekraani ja seda läheb teil vaja, kui te just ei kasuta jadaväratit.
WarningSeade atkbd0 keelake ainult siis, kui teil on USB klaviatuur. Kui teil on tavaline klaviatuur, siis peate te atkbd0 alles hoidma.
Kui konflikte pole märgitud, võite te selle sammu vahele jätta. Kui aga on, siis tuleb neid uurida. Kui neil pole message area's [tagasiside alas] kirja ``allowed conflict'' [``lubatud konflikt''], siis tuleb muuta seadme proovimise IRQ'd/aadressi või riistvara IRQ'd/aadressi.
Draiveri IRQ ja IO pordi aadressi muutmiseks valige seade ja vajutage Enter nuppu. Kursor liigub ekraani kolmandasse ossa ja te saate väärtusi muuta. Te peaksite sisestama riistvara uurimise käigus leitud IRQ ja pordi aadressid. Muutmise lõpetamiseks ja aktiivsete draiverite nimekirja naasmiseks vajutage nupule Q.
Kui te ei ole neis väärtustes kindel, siis võite proovida väärtust -1. Mõned FreeBSD draiverid suudavad ohutult riistvara proovida, et leida õiged väärtused; -1 paneb nad seda tegema.
Seadme aadressi muutmine sõltub konkreetsest seadmest. Mõne seadme korral peate te selle arvutist eemaldama ja muutma jumperite või DIP lülitite asendit. Koos mõne teise kaardiga võib tulla DOS'i flopi, kus peal on kaardi ümberseadistamiseks vajalikud programmid. Igal juhul peaksite te konsulteerima seadme dokumentatsiooniga. Ilmselt toob see kaasa teie arvuti taaskäivitamise, nii et teil tuleb peale kaardi ümberseadistamist taas FreeBSD paigaldajasse buutida.
Kui kõik konfliktid on lahendatud, näeb ekraan välja selline: Figure 2-4.
Nagu te ka näha võte, on aktiivsete seadmejuhtide nimekiri nüüd märksa lühem, seal on vaid need draiverid, mille jaoks on riistvara olemas.
Nüüd võite te muudatused salvestada ja paigaldamise järgmisele etapile asuda. Seadistusliidesest väljumiseks vajutage nupule Q. Ilmub järgmine teade:
Save these parameters before exiting? ([Y]es/[N]o/[C]ancel)
[Kas salvestan enne väljumist need parameetrid? ([J]ah/[E]i/[T]ühista)]
Parameetrite salvestamiseks mällu (need salvestatakse kettale paigaldamise lõpetamisel) vajutage nupule Y ja proovimine algab. Peale proovimise tulemuse näitamist valge kirjaga mustal taustal läheb käima programm sysinstall ja te satute selle peamenüüsse (Figure 2-5).
2.3.3. Seadmete proovimise tulemuse uurimine
Viimased mõnisada ekraanil näidatud rida hoitakse alles ja neid saab vaadata.
Puhvri vaatamiseks vajutage nupule Scroll Lock. See lülitab sisse ekraani kerimise. Seejärel saate te tulemuse vaatamiseks kasutada nooleklahve või PageUp ja PageDown nuppe.
Vaadake nüüd teksti, mida keriti ekraanil siis, kui tuum teostas seadmete proovimist. Te näete umbes sellist teksti nagu näites Figure 2-6, kuigi see tekst sõltub teie arvutis olevatest seadmetest.
Figure 2-6. Tüüpiline seadmete proovimise tulemus
avail memory = 58880000 (57500K bytes) Preloaded elf kernel "kernel" at 0xc065d000. md1: Malloc disk npx0: <math processor> on motherboard npx0: INT 16 interface pcib0: <Host to PCI bridge> on motherboard pci0: <PCI bus> on pcib0 pcib1: <VIA 82C598MVP (Apollo MVP3) PCI-PCI (AGP bridge> at device 1.0 on pci0 pci1: <PCI bus> on pcib1 pci1: <Matrox MGA G200 AGP graphics accelerator> at 0.0 irq 11 isab0: <VIA 82C586 PCI-ISA bridge> at device 7.0 on pci0 isa0: <ISA bus> on isab0 atapci0: <VIA 82C586 ATA33 controller> port 0xe000-0xe00f at device 7.1 on pci0 ata0: at 0x1f0 irq 14 on atapci0 uhci0: <VIA 83C572 USB controller> port 0xe400-0xe41f irq 10 at device 7.2 on pci0 usb0: <VIA 83C572 USB controller> on uhci0 usb0: USB revision 1.0 uhub0: VIA UHCI root hub, class 9/0, rev 1.00/1.00, addr 1 uhub0: 2 ports with 2 removable, self powered chip1: <VIA 82C586B ACPI interface> at device 7.3 on pci0 fdc0: <NEC 72065B or clone> at port 0x3f0-0x3f5,0x3f7 irq6 drq2 on isa0 fdc0: FIFO enabled, 8 bytes threshold fd0: <1440-KB 3.5" drive> on fdc0 drive 0 atkbdc0: <keyboard controller (i8042)> at port 0x60-0x6f on isa0 atkbd0: <AT Keyboard> flags 0x1 irq 1 on atkbdc0 kbd0 at atkbd0 psm0: <PS/2 Mouse> irq 12 on atkbdc0 psm0: model Generic PS/2 mouse, device ID 0 vga0: <Generic ISA VGA> at port 0x3c0-0c3df iomem 0xa0000-0xbffff on isa0 sc0: <System console> at flags 0x100 on isa0 sc0: VGA <16 virtual consoles, flags-0x300> sio0 at port 0x3f8-0x3ff irq 4 flags 0x10 on isa0 sio0: type 16550A sio1: at port 0x2f8-0x2ff irq3 on isa0 sio1: type 16550A ppc0: <Parallel port> at port 0x378-0x37f irq 7 on isa0 ppc0: SMC-like chipset (ECP/EPP/PS2/NIBBLE) in COMPATIBLE mode ppc0: FIFO with 16/16/15 bytes threshold ppi0: <Parallel I/O> on ppbus0 plip0: <PLIP network interface> on ppbus0 ad0: 8063MB <IBM-DHEA-38451> [16383/16/63] at ata0-master using UDMA33 acd0: CDROM <DELTA OTC-H101/ST3 F/W by OIPD> at ata0-slave using PIO4 Mounting root from ufs:/dev/md0c /stand/sysinstall running as init on vty0
Selleks, et olla kindel, et FreeBSD kõik teie seadmed üles leidis, uurige proovimise tulemust hoolega. Kui seadet ei leitud, märgitakse see ära puuduvana. Kui draiver nõuab IRQ ja pordi aadressi seadistamist, siis peaksite te kontrollima, et need said sisestatud korrektselt.
Kui te peate seadmete seadistusse muudatusi tegema, siis on sysinstall'ist kerge väljuda ja uuesti alustada. Ka on see hea moodus paigaldusprotsessiga lähemaks tutvumiseks.
Nooleklahve kasutades valige peamenüüst Exit Install. Ilmub järgmine teade:
User Confirmation Requested
Are you sure you wish to exit? The system will reboot
(be sure to remove any floppies from the drives).
[ Yes ] No[ Vajame kasutaja kinnitust
Kas olete kindel, et tahate väljuda? Süsteem rebuudib
(võtke flopiseadmetest kindlasti kettad ära).
[ Jah ] Ei]Paigaldaja tuleb uuesti üles, kui CDROM on seadmesse jäetud ja valiti [Yes].
Kui alglaadimine toimub diskettidelt, siis on vaja enne alglaadimist seadmest eemaldada mfs.root ketas ja asendada see kern.flp kettaga.