2.5. Kettaruumi eraldamine
Teie esimeseks ülesandeks on FreeBSD jaoks kettaruumi eraldamine ja selle tähistamine nii, et sysinstall saaks selle ette valmistada. Selle tegemiseks peate te teadma, kuidas FreeBSD kettal olevat infot leiab.
2.5.1. Seadmete nummerdamine BIOS'es
Enne kui te FreeBSD oma süsteemi paigaldate ja seadistate, peate te teadme üht olulist asja, eriti juhul kui teil on mitu kõvaketast.
BIOS on võimeline korrektse ketaste järjekorra välja selgitama ja kui PC'l jookseb BIOS'est sõltuv opsüsteemi, nagu näiteks MS-DOS® või Microsoft® Windows®, siis läheb opsüsteem selle muudatusega kaasa. Nii saab kasutaja alglaadida ka muudelt ketastelt kui niinimetatud ``primary master''. See on eriti mugav nende kasutajate jaoks, kes on avastanud, et kõige lihtsam ja odavam moodus varukoopiate hoidmiseks on osta teine samasugune kõvaketas ja teha Ghost®'i või XCOPY abil aeg-ajalt esimesest kettast koopia teisele. Kui esimene ketas ära laguneb, on viirusest kannatada saanud või on opsüsteemi vea tõttu ära soditud, saab ta endise olukorra kergesti taastada, käskides BIOS'el kettad ära vahetada. See on nagu ketastel kaablite ümber tõstmine, ainult et ilma korpuse avamiseta.
Kallimatel, SCSI kontrolleriga süsteemidel, on tihti BIOSe laiendused, mille abil saab ülalmainitut teha SCSI seadmetega ja seda kuni seitsme kettaga.
Kes on harjunud neid omapärasid kasutama, võib üllatuda, kui FreeBSD's pole tulemused need, mis oodatud. FreeBSD ei kasuta BIOS't ja ei tunne ``BIOS'e seadmete loogilist mappimist''. Juhul kui kettad on füüsiliselt identse geomeetriaga ning on samuti valmistatud kloonitud andmetega, võib see kaasa tuua väga segaseid olukordi.
Kui te kasutate FreeBSD, siis enne selle paigaldamist taastage BIOS'e loomulik ketaste nummerdus ja jätke see niimoodi. Kui teil on vaja kettaid ümbet tõsta, siis tehke seda, kuid ainult raskemal viisil, kaableid ja jumpereid ümber sättides.
2.5.2. Viilude tekitamine FDiskiga
Note: Praegu teie poolt tehtavaid muudatusi ei kirjutata kettale. Kui te arvate, et olete teinud vea ja tahate otsast alustada, siis saate te sysinstallist menüüde abil väljuda või vajutada tehtu tühistamiseks U nupule. Kui te satute segadusse ja ei saa aru, kuidas väljuda, siis saate alati arvuti välja lülitada.
Peale sysinstallis standardpaigalduse valimist näidatakse teile järgmist teadet.
Message
In the next menu, you will need to set up a DOS-style ("fdisk")
partitioning scheme for your hard disk. If you simply wish to devote
all disk space to FreeBSD (overwriting anything else that might be on
the disk(s) selected) then use the (A)ll command to select the default
partitioning scheme followed by a (Quit. If you wish to allocate only
free space to FreeBSD, move to a partition marked "unused" and use the
(C)reate command.
[ OK ]
[ Press enter to continue ] Teade
Järgmises menüüs peate oma kettale seadistama DOS'i stiilis
("fdisk") partitsioneeringu. Kui tahate kogu kettaruumi FreeBSD'le eraldada
(kõik ülejäänu valitud kettal üle kirjutades), siis
kasutage vakeväärtuse valimiseks käsku (A)ll ja seejärel
(Q)uit. Kui te soovite FreeBSD'le jätta ainult vaba ruumi, siis liikuge
"unused" ("kasutamata") märgisega partitsioonile ja kasutage käsku
(C)reate.
[ OK ]
[ Press enter to continue ]Vajutage Enterile, nagu kästud. Seejärel näidatakse teile tuuma poolt seadmete proovimise käigus leitud kõvaketaste nimekirja. Figure 2-16 toob näite kahe IDE kettaga süsteemist. Neid tähistatakse ad0 ja ad2.
Võib-olla te küsite, miks seadet ad1 ei ole nimekirjas. Miks see puudub?
Mõelge, mis juhtub siis, kui teil on kaks IDE ketast, üks esimese IDE kontrolleri peremees ja teine teise IDE kontrolleri peremees. Kui FreeBSD nummerdaks neid nii, nagu ta nad leidis, näiteks ad0 ja ad1 siis töötaks kõik kenasti.
Kui te aga lisate esimesele IDE kontrollerile ``slave'' kettana kolmanda ketta, siis oleks see ad1, ja eelmine ad1 oleks siis ad2. Kuna seadmenimesid (nagu näiteks ad1s1a) kasutatakse failisüsteemide leidmiseks, siis võite ootamatult avastada, et mõni teie failisüsteem ei käitu korralikult, ja te peaksite FreeBSD seadistust muutma.
Selle vältimiseks saab tuuma seadistada nii, et IDE kettaid tähistatakse vastavalt sellele, kus nad asuvad, mitte aga selle järgi, mis järjekorras nad leitakse. Nii on teise IDE kontrolleri ``master''-ketas alati ad2, sõltumata sellest, kas ad0 või ad1 üldse olemas on.
Selline on FreeBSD tuuma vaikeseadistus; sellepärast näitab see pilt ad0 ja ad2 seadmeid. Masinal, millelt see ekraanitõmmis võeti, oli kaks IDE ketast kontrollerite ``master''-kanalitel ja mitte ühtegi ketast ``slave''-kanalitel.
Te peaksite valima ketta, kuhu te tahate FreeBSD paigaldada ja vajutama siis [ OK ] nupule. FDisk läheb käima ja ekranile peaks ilmuma umbes selline pilt: Figure 2-17.
FDisk'i ekraan on jagatud kolme ossa.
Esimene osa, mis hõlmab ekraani kaht esimest rida, näitab parasjagu valitud ketta kohta informatsiooni, sealhulgas selle nime FreeBSD's, geomeetriat ja ketta mahtu.
Teine osa näitab kettal olevaid viile, kus need algavad ja lõppevad, kui suured need on, kuidas FreeBSD neid tähistab ja nende kirjeldust ning alamtüüpi. Näites on kaks väikest kasutamata viilu, mis on PC kettalaotuse skeemi jäänukid. Ka on seal üks suur FAT viil, mis on MS-DOS'i / Windows'i all peaaegu kindlasti C: ketas, ning üks laiendatud viil, kus võib olla muid MS-DOS'i / Windows'i kettaid.
Kolmas osa näitab FDisk'i käske.
See, mida te nüüd teete, sõltub sellest, kuidas te tahate oma ketast viilutada.
Kui te tahate FreeBSD jaoks kasutada kogu ketast (mis toob kaasa kõigi andmete kustutamise kettalt, kui te hiljem kinnitate sysinstall'ile, et te tahate jätkata), siis võite te vajutada A nupule, mis vastab valikule Use Entire Disk [Kasuta kogu ketast]. Juba olemas olevad viilud eemaldatakse ja asendatakse väikese, unused (kasutamata) lipuga märgitud alaga (jällegi PC kettalaotuse jäänuk) ja ühe suure FreeBSD viiluga. Kui see tehtud, siis peaksite te nooleklahvide abi valima äsja loodud viilu ja märkima selle alglaaditavaks, vajutades nupule S. Ekraan peaks siis välja nägema umbes nagu Figure 2-18. Pange tähele A'd tulbas Flags [võtmed] tulbas, mis näitab, et viil on aktiivne ja sellelt toimub alglaadimine.
Kui te kustutate FreeBSD jaoks ruumi tegemiseks mõne olemasoleva viilu, siis peaksite te selle nooleklahvidega valima ja vajutama nupule D. Seejärel peaksite vajutama nupule C, peale seda küsitakse teie viilu suurust. Sisestage sobiv number ja vajutage Enter. Selles kastis olev vaikeväärtus näitab, kui suure viilu te teha saate, see on suurim pidev allokeerimata osa kettast või kogu kõvaketta suurus.
Kui te olete FreeBSD jaoks juba ruumi teinud (võib-olla 'u laadse asjaga) siis saate uue viilu loomiseks vajutada nupule C. Taas küsitakse teie poolt loodava viilu suurust.
Kui olete lõpetanud, siis vajutage nupule Q. sysinstall salvestab teie muudatused, kuid kettale midagi ei kirjuta.
2.5.3. Alglaadija paigaldamine
Nüüd on teil võimalus paigaldada alglaadija. Üldiselt peaksite te paigaldama FreeBSD alglaadija kui:
teil on rohkem kui üks ketas ja te ei ole pannud FreeBSD'd esimesele kettale.
te olete FreeBSD paigaldanud samale kettale koos mõne teise opsüsteemiga ja te tahate masina käivitamisel valida, kas kasutate FreeBSD'd või teist opsüsteemi.
Kui selles masinas saab esimesel kõvakettal olema ainult FreeBSD, siis piisab Standard alglaadijast. Kui te kasutate kolmanda osapoole alglaadijat, mis saab FreeBSD laadimisega hakkama, siis valige None.
Tehke oma valik ja vajutage Enter.
Kui vajutate nupule F1, näidatakse teile abiteksti probleemide kohta, mis võivad ette tulla, kui te proovite kõvaketast mitme opsüsteemi vahel jagada.
2.5.4. Viilude tegemine teisele kettale
Kui masinas on rohkem kui üks ketas, jõuate peale alglaadija valimist ketaste valimise menüüsse tagasi. Kui te soovite paigaldada FreeBSD rohkem kui ühele kettale, siis saate siin valida teise ketta ja FDisk'i abil viilutamist korrata.
Important: Kui te paigaldate FreeBSD mujale kui esimene kõvaketas, siis tuleb FreeBSD alglaadija paigaldada mõlemale kettale.
Tab nupp valib viimase valitud ketta, [ OK ] ja [ Cancel ] nuppude vahel.
Vajutage [ OK ] valimiseks ühe korra Tab'ile ja seejärel vajutage paigaldamise jätkamiseks Enter'ile.
2.5.5. Disklabel'i abil partitsioonide loomine
Nüüd peate te iga tehtud viilu sisse looma mõne partitsiooni. Pidage meeles, et iga partitsiooni tähistatakse ühe tähega a'st h'ini ja et b, c ja d partitsioonil on kokkuleppeline tähendus, mida te peaksite järgima.
Teatud rakendustele sobib teatud partitsioneerimise skeem, eriti siis, kui te jaotate partitsioonid rohkem kui ühele kettale. Kui see on teie esimene FreeBSD paigaldus, siis ei pea te ketta partitsioneerimisega suuremat vaeva nägema. Märksa olulisem on see, et te paigaldate FreeBSD ja hakkate õ:ppima selle kasutamist. Te saate partitsioneeringu muutmiseks alati FreeBSD uuesti paigaldada, kui te olete opsüsteemiga rohkem tuttav.
Sellel skeemil on neli partitsiooni, üks saaleala ja kolm failisüsteemide tarvis.
Table 2-2. Esimese ketta partitsioneering
| Partitsioon | Failisüsteem | Suurus | Kirjeldus |
|---|---|---|---|
| a | / | 100 MB | See on juurmine failisüsteem. Kõik ülejäänud haagitakse kusagile selle alla. 100 MB on selle jaoks mõistlik suurus. Te ei hakka seal eriti palju andmeid hoidma, FreeBSD standardpaigaldus paneb neid sinna umbes 40 MB. Ülejäänud ruum jääb ajutisteks asjadeks ja juhuks, kui FreeBSD tulevased versioonid peaksid / failisüsteemile rohkem ruumi nõudma. |
| b | N/A | 2-3 x RAM | Sellel partitsioonil hoitakse süsteemi saaleala. Õige saalela suuruse valimine on omamoodi kunst. Hea rusikareegel on selline, et saaleala peaks olema paar-kolm korda suurem kui on masinal muutmälu. Kui teil on 64 MB muutmälu, siis peaks teil olema 128 MB kuni 196 MB saaleala. Ka peaks olema teil vähemalt 64i MB saaleala, nii et kui teil on masinas alla 32MB mälu, siis seadke saaleala suurus 64 MB peale. Kui teil on rohkem kui üks ketas, siis saate panna saaleala igale kettale. Nii kasutab FreeBSD igat ketast saalimiseks, mis tõstab selle toimingu kiirust. Sel juhul rehkendage välja vajalik saaleala suurus ja igale kettale mineva saaleala suuruse saamiseks jagage vajalik ruum ketaste arvuga, antud juhul 64MB ketta kohta. |
| e | /var | 50 MB | Kataloogis /var on pidevalt muutuvad failid, logifailid ja muud administratiivsed failid. Neist paljusid kasutatakse FreeBSD igapäevases töös aktiivselt lugemiseks-kirjutamiseks. Selliste failide omaette failisüsteemi panemine võimaldab FreeBSD'l nende kasutamist optimeerida ilma, et see mõjutaks teistes kataloogides olevaid faile, mille kasutamine on erinev. |
| f | /usr | Ülejäänud ketas | Kõiki teie ülejäänud faile hoitakse /usr kataloogis ja selle alamkataloogides. |
Kui te paigaldate FreeBSD'd rohkem kui ühele kettale, siis peate te partitsioonid looma ka teistele teie poolt seadistatud viiludele. Lihtsaim viis selleks on luua igale kettale kaks partitsiooni, üks saaleala, teine failisüsteemi tarbeks.
Table 2-3. Ülejäänud ketaste partitsioneering
| Partitsioon | Failisüsteem | Suurus | Kirjeldus |
|---|---|---|---|
| b | N/A | Vaata kirjeldust | Nagu juba räägitud, võite te jagada saaleala ketaste vahel laiali. Kuigi a- partitsioon on vaba, tuleb kokkuleppe tõttu saaleala panna b-partitsioonile. |
| e | /diskn | Ülejäänud ketas | Ülejäänud kettale tuleb üks suur partitsioon. Selle võiks hõlpsasti panna e partitsiooni asemel a partitsioonile. Siiski on a partitsioon reserveeritud juurmisele failisüsteemile (/). Te ei pea seda kokkulepet järgima, kuid sysinstall siiski teeb seda, nii et samamoodi käitumine teeb paigaldamise märksa valutumaks. Te võite haakida selle failisüsteemi kuhu iganes; selle näite kohaselt haagitakse see /diskn kataloogi külge, n on number, mis muutub iga ketta kohta. Kuid te võite soovi korral valida mingi muu skeemi. |
Kui te olete partitsioneeringu välja mõelnud, saate selle nüüd sysinstall'i abil ellu rakendada. Te näete sellist teadet:
Message
Now, you need to create BSD partitions inside of the fdisk
partition(s) just created. If you have a reasonable amount of disk
space (200MB or more) and don't have any special requirements, simply
use the (A)uto command to allocate space automatically. If you have
more specific needs or just don't care for the layout chosen by
(A)uto, press F1 for more information on manual layout.
[ OK ]
[ Press enter or space ] [ Teade
Nüüd peate te tegema fdiski partitsiooni(de) sisse BSD
partitsioonid. Kui teil on kettal mõistlikult palju ruumi (200MB
või rohkem) ja teil pole erilisi nõudmisi, siis kasutage
ruumi eraldamiseks lihtsalt (A)uto käsku. Kui teil on erilisemad
nõudmised või te ei hooli (A)uto poolt valitud laotusest,
siis rohkema infot käsitsi laotuse määramise kohta annab
F1 nuppu.
[ OK ]
[ Vajutage enterit või tühikut ] FreeBSD partitsioonide looja Disklabel'i käivitamiseks vajutage Enter'ile.
Figure 2-21 näitab ekraani Disklabel'i esmakordse käivitamise korral. Ekraan on jaotatud kolme ossa.
Mõned esimesed read näitavad selle ketta ja viilu nime, mille kallal te parajasti töötate (Disklabel nimetab seda viilu nime asemel Partition name'ks). Ka näitab see ekraanipilt viilus asuvat vaba ruumi, st seda osa, mis on viilus olemas, kuid millele pole veel partitsiooni loodud.
Ekraani keskosa näitab juba loodud partitsioone, nendel oleva failisüsteemi nime, suurust ja mõningaid failisüsteemi loomist puudutavaid võtmeid.
Ekraani alumine kolmandik näitab Disklabel'is võimalikke käske.
Disklabel võib partitsioonid luua automaatselt ja omistada neile suurusteks vaikeväärtused. Proovige seda teha: selleks vajutage nupule A. Te näete ekraanil midagi sellist nagu Figure 2-22. Sõltuvalt ketta suurusest võivad vaikeväärtused olla sobivad, aga võivad seda ka mitte olla. See pole oluline, sest te ei pea vaikeväärtusi kasutama.
Note: FreeBSD 4.5'st alates pannakse /tmp kataloog omaette partitsioonile, selle asemel et teha see / partitsiooni osaks nii nagu vanasti. Selle abil välditakse /-partitsiooni ajutiste failidega täitumist.
Selleks, et asendada soovitatud partitsioonid enda omadega, valige nooleklahvide abil esimene partitsioon ja kustutage see; selleks vajutage nupule D. Kõigi soovitatud partitsioonide kustutamiseks tuleks seda korrata.
Esimese partitsiooni (a partitsioon, haagitakse /'na -- juurfailisüsteem) loomiseks valige ekraani ülaosast õige viil ja vajutage nupule C. Ilmub dialoogiaken, kus küsitakse teie käest uue partitsiooni suurust (nagu näitab ). Suuruse võite sisestada kas blokkide arvuna või märksa mugavamalt numbrina, mille järel on kas täht M megabaitide tähistamiseks, G gigabaitide jaoks või C silindrite tähistamiseks.
Note: Alates FreeBSD versioonist 5.x võivad kasutajad valiku ``Custom Newfs'' (Z) abil valida UFS2. Te saate sildi luua kas siis ``Auto defaults'''i abil ja muuta seadistusi hiljem ``Custom Newfs'' abil, või siis lisada loomise ajal
-O 2võtme. Custom Newfs'i'i kasutamise korral ärge unustage lisamast võtit-USoft Updates'i jaoks.
Näidatav vaikeväärtus loob partitsiooni, mis võtab enda alla ülejäänud ketta. Kui te kasutate varem kirjeldatud partitsioonide suurusi, siis kustutage see arv ja siis sisestage 64M, nagu näitab Figure 2-23. Siis valige [ OK ].
Kui te olete partitsiooni suuruse valinud, siis küsitakse teie käest, kas sellele partitsioonile tuleb failisüsteem või saaleala. Dialoogiakent näitab Figure 2-24. Sellele esimesele partitsioonile tuleb failisüsteem, seega kontrollige, et FS on valitud ja vajutage siis Enter.
Kuna te loote failisüsteemi, siis tuleb Disklabel'ile öelda, kuhu te selle haakida kavatsete. Dialoogiakent näitab Figure 2-25. Juurmise failisüsteemi haakimise kohaks on /, nii et sisestage / ja vajutage siis Enter.
Seejärel ilmub ekraanile vastloodud partitsioon. Seda protseduuri peaksite te teiste partitsioonide loomiseks kordama. Kui loote saalepartitsiooni, siis selle haakimise kohta teilt ei küsita, sest selliseid partitsioone ei haagita kunagi. Kui te viimasena loote /usr partitsiooni, võite jätta soovitatud partitsiooni suuruse samaks ja kasutada ära ülejäänud partitsiooni.
Viimast FreeBSD DiskLabeli ekraani näitab Figure 2-26, kuigi teie poolt valitud väärtused võivad olla erinevad. Lõpetamiseks vajutage nupule Q.
