Järgnev osa räägib paigaldamisel ette tulevatest probleemidest, sh neist, millest on inimesed teatanud. Ka on siin mõned küsimused ja vastused nende jaoks, kes soovivad kasutada FreeBSD'd koos MS-DOS®'iga.
PC arhitektuuri piiratuse tõttu ei ole seadmete proovimine 100% kindel; kui see ei õnnestu, siis saate siiski üht-teist teha.
Kontrollige FreeBSD poolt toetatava riistvara nimekirjast, kas teie riistvara toetatakse.
Kui teie riistvara toetatkse ja teil tuleb sellest hoolimata ette hangumisi või muid probleeme, siis restartige oma arvuti ja kui teile antakse valida tuuma visuaalse seadistamise võimalus, siis valige see. Selle abil saate käia läbi oma riistvara ja anda süsteemile selle kohta infot. Buutketastel olev tuum on seadistatud eeldusel, et enamusel riistvarast on IRQ'd, IO aadressid ja DMA kanalid algselt määratud väärtustel. Kui teie riistvara on ümber seadistatud, siis peate seadistuseditori abil FreeBSD'le teatama, kust neid leida võib.
Ka on võimalik, et mõne mitteeksisteeriva seadme proovimine võib põhjustada mõne eksisteeriva seadme hilisema proovimise ebaõnnestumise. Sel juhul tuleb konfliktsete(te) seadme(te) proovimine ära keelata.
Note: Mõningaid paigaldusprobleeme saab vältida või leevendada osade riistvarakomponentide püsivara kaasajastamisega, eriti puudutab see emaplaati. Emaplaadi püsivara kutsutakse vahel ka BIOS'eks ning enamikul arvuti- või emaplaaditootjail on kodulehekülg, kust võib leida täiendusi ning infot nende kohta.
Suurem osa tootjaid soovitab BIOS't rangelt mitte täiendada, kui just pole tõsist põhjust seda teha -- näiteks mõne elutähtsa uuenduse puhul. Täiendamise protsess võib untsu minna ning BIOS'e kiip võib pöördumatult kannatada saada.
WarningÄrge keelake paigaldamiseks vajalikke seadmeid, nagu näiteks oma ekraani (sc0). Kui paigaldamine läheb salapärasel moel nihu või on mingeid probleeme, siis olete muutnud või keelanud midagi sellist, mida poleks pidanud. Rebuutige ja proovige uuesti.
Seadistusrežiimis saate:
Näha tuumas olevate seadmejuhtide nimekirja.
Muuta oma süsteemis puuduvate seadmete draivereid.
Muuta seadmejuhi poolt kasutatavaid IRQ'sid, DRQ'sid ja IO pordi aadresse.
Peale muudatuste tegemist uue seadistusega alglaadimiseks andke käsk Q. Seadistusrežiimis tehtud muudatused säilivad ka peale paigaldamise lõppu, nii et te ei pea igal laadimisel seadistamist kordama. Siiski on vägagi tõenäoline, et teil tuleb ehitada oma tuum.
Paljud kasutajad soovivad FreeBSD paigaldada masinasse, kus on ees juba Microsoft®i; opsüsteem. Selleks puhuks on FreeBSDl FIPS'i nimeline programm. See programm on CD-ROMil tools kataloogis, ka saab selle alla laadida ühest FreeBSD peeglist.
Programmi FIPS abil saate jagada olemasoleva MS-DOS'i partitsiooni kaheks, säilitades algse partitsiooni ja võimaldades teil paigaldada teisele partitsioonile. Esmalt peate MS-DOS'i partitsiooni defragmenteerima Windows®i DEFRAG utiliidi (avage Explorer, parema nupuga klikk kõvakettal, valige kõvaketta defragmenteerimine) või kasutage Norton Disk Tools'i. Nüüd saate FIPS'i kasutada. See teatab teile ülejäänud info, järgige ainult ekraanile tulevaid juhiseid. Seejärel saate te rebuutida ja uuele vabale viilule FreeBSD paigaldada. Seda, kui palju teie poolt soovitud paigalduse jaoks ruumi läheb, näete Distributions menüüst.
Firmal PowerQuest on väga kasulik toode nimega PartitionMagic®. Selle tootel on märksa enam võimalusi kui FIPS'il. Kui te plaanite tihedalt opsüsteeme lisada/eemaldada, on see igati soovitatav. Selle eest tahetakse raha ja kui te plaanite FreeBSD paigaldada ja selle nii ka jätta, siis kõlbab teile arvatavasti ka FIPS.
FreeBSD ei toeta Double Space'iga pakitud failisüsteeme. Seetõttu tuleb failisüsteem enne lahti pakkida, kui FreeBSD saab neid andmeid kasutada. Seda saab teha Compression Agent'i abil, mis asub Start>Programs> System Tools menüüs.
FreeBSD saab aru MS-DOSi failisüsteemidest. Selleks peate kasutama käsku mount_msdos(8) (FreeBSD 5.X'is on selleks käsuks ) koos vajalike parameetritega. Käsu kõige tavalisem kasutus on:
# mount_msdos /dev/ad0s1 /mnt
Selles näites on MS-DOSi failisüsteem primaarse kõvaketta esimesel partitsioonil. Teil võib olla olukord erinev, uurige käskude dmesg ja mount väljundit. Need peaksid andma piisavalt infot saamaks ettekujutust partitsioonide asetusest.
Note: MS-DOSi ``extended''-partitsioonid on tavaliselt paigutatud peale FreeBSD partitsiooni. Teisisõnu, viilude numbrid võivad olla suuremad kui FreeBSD poolt kasutatud. Näiteks võibi esimene MS-DOSi partitsioon olla /dev/ad0s1, FreeBSD partitsioon /dev/ad0s2 ja ``extended'' MS-DOSi partitsioon /dev/ad0s3. Mõnele võib see alguses tunduda segane.
Samal moel saab käsuga mount_ntfs(8) külge haakida NTFS'i partitsioone.
Siin vastame mõnele tavalisele küsimusele, mida inimesed on küsinud seoses FreeBSD paigaldamisega Alphadel põhinevatele sü steemidele.
Ei. FreeBSD, nagu ka Compaq Tru64 ja VMS laevad ainult SRM konsoolilt.