8.4. Seadistuste fail

Seadistuste faili üldine formaat on üsna lihtne. Igal real on võtmesõna, millele järgneb üks või rohkem argumenti. Lihtsuse huvides on enamikul ridadest neid ainult üks. Kõike, mis järgneb #-märgile, käsitletakse kommentaarina ja ignoreeritakse täielikult. Järgnevad lõigud kirjeldavad iga võtmesõna üldjoontes samas järjekorras, milles nad on kirjas ka GENERIC-failis. Samas on mõned omavahel seotud võtmesõnad grupeeritud, kuigi GENERICseadistuste failis võivad nad paikneda hajusalt. Samast kataloogist GENERIC-failiga leiad sa ka faili LINT, mis sisaldab põhjalikku nimekirja kõigist võimalikest võtmesõnadest ja lühikirjelduse nende funktsioonidest. Kui sa kahtled mõne rea funktsioonis või vajalikkuses, siis peaksid kõigepealt vaatama just LINT-faili.

Note: FreeBSD 5.X ja hilisemad versioonid ei sisalda LINT-faili. Arhitektuurispetsiifilised valikud leiad failist NOTES. Mõned, peamiselt arhitektuurist sõltumatud valikud paiknevad failis /usr/src/sys/conf/NOTES. Soovitatav on üle vaadata ka need.

Järgnevalt on ära toodud GENERIC seadistuste faili näidis koos lisakommentaaridega, kus need selguse huvides vajalikud on. See näidis peaks olema üsna sarnane sinu failile /usr/src/sys/i386/conf/GENERIC. Detailsema kirjelduse kõigi kerneli võtmesõnade kohta leiad failist /usr/src/sys/i386/conf/LINT.

#
# GENERIC -- Generic kernel configuration file for FreeBSD/i386
#
# For more information on this file, please read the handbook section on
# Kernel Configuration Files:
#
#    http://www.FreeBSD.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/kernelconfig-config.html
#
# The handbook is also available locally in /usr/share/doc/handbook
# if you've installed the doc distribution, otherwise always see the
# FreeBSD World Wide Web server (http://www.FreeBSD.org/) for the
# latest information.
#
# An exhaustive list of options and more detailed explanations of the
# device lines is also present in the ../../conf/NOTES and NOTES files. 
# If you are in doubt as to the purpose or necessity of a line, check first 
# in NOTES.
#
# $FreeBSD: src/sys/i386/conf/GENERIC,v 1.380 2003/03/29 13:36:41 mdodd Exp $

Alljärgnevad on kohustuslikud võtmesõnad, mis peavad olema igas kernelis, mille sa lood:

machine		i386

See tähistab masina arhitektuuri ja peab olema üks järgnevatest: i386, pc98, sparc64, alpha, ia64, amd64, or powerpc.

cpu          I386_CPU
cpu          I486_CPU
cpu          I586_CPU
cpu          I686_CPU

Ülaltoodu näitab, milline CPU su süsteemil on. CPU ridu võib olla ka mitu (näiteks kui sa ei ole kindel, kas peaksid kasutama võtmesõna I586_CPU või I686_CPU); siiski oleks parem kohandatud kernelisse kirjutada vaid CPU, mis sul ka tegelikult on. Kui sa ei ole kindel, milline protsessor sul on, siis võid sa selle teada saada, uurides alglaadimise teadete faili /var/run/dmesg.boot.

FreeBSD lähtekood toetab küll siiani ka tüüpi I386_CPU, kuid see on nii -STABLE- kui ka -CURRENT-harus vaikimisi väljalülitatud - mis tähendab, et FreeBSD paigaldamiseks 386-klassi protsessoriga masinale on sul järgnevad võimalused:

Esimene neist võimalustest on nähtavasti lihtsaim, kuid selleks on sul 386 masinal vaja palju kõvakettaruumi, mille leidmine võib olla keeruline.

ident          GENERIC

See on kerneli identifikaator, milleks peaksid määrama oma kerneli nime, antud näite puhul siis MINUKERNEL. Ident-välja väärtus kuvatakse ka alglaadimise ajal, seega on selle välja väärtuse abil hea anda kernelile eriline nimi, kui sa tahad viimast oma tavakernelist eristada (näiteks tahad teha eksperimentaalkernelit).

maxusers          32

maxusers määrab ära mitmete tähtsate süsteemitabelite suuruse ja peaks üldjoontes olema võrdne süsteemis samaaegselt töötavate kasutajate arvuga.

Alates FreeBSD versioonist 4.5 seadistab süsteem selle muutuja sinu eest automaatselt, kui sa määrad selle väärtuseks 0. [1] FreeBSD 5.X kasutab vaikimisi maxusers väärtusena 0-i, kui pole teisiti määratud. Kui sa kasutad FreeBSD varasemat versiooni kui 4.5 või tahad seda väärtust ise määrata, peaksid sa ta igal juhul määrama vähemalt 4-ks, eriti, kui kasutad X-aknasüsteemi või kompileerid tarkvara. Seda seetõttu, et tähtsaim maxusers-i poolt piiritletav tabel on maksimaalsete protsesside arv, mille väärtuseks saab 20+16 * maxusers. Seega, kui sa annad maxusers-i väärtuseks 1, siis saab sul olla korraga maksimaalselt 36 protsessi, kaasaarvatud umbes 18 protsessi, mis käivitatakse juba süsteemi alglaadimise ajal. Umbes 15 protsessi käivitatakse koos X-aknasüsteemiga. Isegi selline lihtne asi nagu man-lehe lugemine käivitab kuni 9 protsessi filtreerimiseks, lahtipakkimiseks ja kuvamiseks. Kui annad maxusers-i väärtuseks 64, on sul võimalik käivitada korraga 1044 protsessi, millest peaks põhimõtteliselt piisama igaks otstarbeks. Kui saad uut protsessi käivitada üritades siiski veateate proc table full (protsessitabel täis) või kui sul on server, millel on korraga palju kasutajaid (nagu ftp.FreeBSD.org), võid alati seda numbrit suurendada ja kerneli uuesti ehitada.

Note: maxusers ei piira kasutajate arvu, kes võivad korraga sisse logida. See määrab lihtsalt mõistlikuks mitmete tabelite suurused, arvestades maksimaalset ennustatavat korraga sisselogitud kasutajate ja nende poolt kasutatavate protsesside arvu. Üks võtmesõnadest, mille abil saab piirata paralleelseid eemalt sisselogimisi ja X-terminalide arvu on pseudo-device pty 16 .

# Floating point support - do not disable.
	device          npx0     at nexus? port IO_NPX irq 13

npx0 on liides FreeBSD ujukomaarvutuste üksusele, mis on kas riistvaraline lisaprotsessor või tarkvaraline matemaatikaemulaator ning ei ole valikuline.

# Pseudo devices - the number indicates how many units to allocate.
	pseudo-device   loop          # Network loopback

See on üldine TCP/IP tagasisideseade. Kui teed telneti või FTP ühenduse localhost-ile (tuntud ka kui 127.0.0.1), suunatakse ühendus sulle tagasi läbi nimetatud pseudo-seadme. See valik on kohustuslik.

Kõik järgnev on enamvähem vabatahtlik. Iga seadistuse järele või kõrvale on kirjutatud selle kohta ka veidi informatsiooni.

#To statically compile in device wiring instead of /boot/device.hints
	#hints          "GENERIC.hints"         #Default places to look for devices.

FreeBSD 5.x ja uuemad versioonid kasutavad seadmefailide seadistuste määramiseks süsteemi device.hints(5). Vaikimisi vaatab loader(8) alglaadimisel faili /boot/device.hints. Valiku hints abil saad need vihjed (hints) kernelisse staatiliselt sisse kompileerida. Siis pole device.hints lisamine /boot alla enam vajalik.

#makeoptions     DEBUG=-g          #Build kernel with gdb(1) debug symbols

    [2]

Notes

[1]

Automaatse seadistamise algoritm määrab muutuja maxuser väärtuse lähtudes mälu hulgast süsteemis, kasutades miinimumina 32 ja maksimumina 384.

[2]

Tavaline FreeBSD ehitamisprotsess ei lisa kernelisse kompileerimise käigus debug-informatsiooni ja eemaldab pärast kerneli linkimist paigaldamiskoha ruumi kokkuhoiu eesmärgil enamiku sümboleid. Seda rida võib olla otstarbekas sisse kommenteerida, kui testid -CURRENT haru kerneleid või arendad oma muudatustega FreeBSD kernelit. See lülitab sisse -g valiku, mille peale gcc(1) lülitab sisse debug informatsiooni. Sama tulemuse saavutab ka andes config(8) programmile kaasa -g võtme, kui kasutad ``traditsioonilist'' kerneli ehitamise viisi (Loe lisainfoks Section 8.3 .).

options          MATH_EMULATE      #Support for x87 emulation

See valik võimaldab kernelil simuleerida matemaatika abiprotsessorit, kui su arvutil seda ei ole (386 või 486SX). Kui sul on 486DX, 386 või 486SX (millel on eraldi 387 või 487 kiip), või sellest uuem (Pentium®, Pentium II, jne.), siis võid selle rea välja kommenteerida.

Note: Tavaline FreeBSD-ga kaasatulev matemaatikaprotsessori emuleerimise kood ei ole eriti täpne. Kui sul pole matemaatika abiprotsessorit, kuid sa soovid suurimat täpsust, on soovitatav see seadistus asendada sättega GPL_MATH_EMULATE, mis tähistab GNU matemaatikatuge, kuid ei ole litsentsist tulenevate probleemide tõttu paraku vaikeväärtuseks.

FreeBSD 5.X-is on matemaatikaprotsessori emuleerimine vaikimisi välja lülitatud, kuna vanad protsessorid, millel puudus riistvaraline ujukomaarvutuste tugi, on nüüdseks palju haruldasemad ja paljudel juhtudel ei toeta GENERIC kernel neid ilma muude lisaseadistusteta niikuinii.

options          INET          #InterNETworking

Võrgunduse tugi. Jäta see sisse isegi juhul, kui sul ei ole plaanis võrku ühenduda. Enamik programme eeldavad vähemalt tagasisidevõrgundust (st. võimalust teha võrguühendusi samasse masinasse), seega on see põhimõtteliselt kohustuslik.

options          INET6          #IPv6 communications protocols

See lülitab sisse IPv6 protokollide toe.

options          FFS          #Berkeley Fast Filesystem
options          FFS_ROOT     #FFS usable as root device [keep this!]

See on tavaline FreeBSD failisüsteem. Jäta see sisse, kui kavatsed alglaadimist sooritada kõvakettalt.

Note: FreeBSD 5.X-is ei ole FFS_ROOT enam vajalik.

options          UFS_ACL      #Support for access control lists

See, ainult FreeBSD 5.X-is eksisteeriv valik lisab kernelisse ligipääsukontrolli nimekirjade toe. Antud valik kasutab laiendatud atribuute ja UFS2-te. Põhjaliku antud vahendi kirjelduse leiad alt. ACL tugi on vaikimisi sisse lülitatud ja seda ei tohiks välja lülitada, kui oled seda juba eelnevalt failisüsteemil kasutanud, kuna see eemaldaks ligipääsukontrolli nimekirjad, muutes ettearvamatult failide kaitsmise mehhanisme.

options          UFS_DIRHASH  #Improve performance on big directories

See valik lisab mõningat funktsionaalsust, mis kiirendab kõvakettaoperatsioone suurtes kataloogides, tuues kaasa mälukasutuse suurenemise. Seda valikut peaks kasutama suurte serverite ja interaktiivsete tööjaamade puhul, kuid võiks välja lülitada väiksemate FreeBSD süsteemide puhul, kus on mälu vähem ja kõvaketta operatsioonide kiirus ei ole niiväga oluline - näiteks tulemüüri puhul.

options          SOFTUPDATES  #Enable FFS Soft Updates support

Antud valik lülitab kernelis sisse Soft Updates toe, mis kiirendab kõvakettale kirjutamise operatsioone. Isegi kui see funktsionaalsus on kernelis olemas, tuleb see siiski veel ka konkreetsete kõvaketaste puhul sisse lülitada. mount(8) väljundist võid näha, kas Soft Updates on sinu süsteemi kõvaketastel sisse lülitatud. Kui sa ei näe soft-updates valikut, siis pead sa selle sisselülitamiseks kasutama tunefs(8) käsku (olemasolevate failisüsteemide puhul) või newfs(8) programmi (uute failisüsteemide puhul).

options          MFS          #Memory Filesystem
options          MD_ROOT      #MD is a potential root device

See on mälus paiknev failisüsteem - põhimõtteliselt RAM-ketas, mida kasutatakse enamasti kiireks ajutiste failide säilitamiseks. See on kasulik, kui sul on rohkelt saaleruumi, mida kasutada soovid. MFS-i partitsiooni külgeühendamiseks on ideaalne koht kataloog /tmp, kuna paljud programmid hoiavad seal oma ajutisi andmeid. MFS RAM-diski ühendamiseks kataloogi /tmp lisa faili /etc/fstab järgnev rida:

/dev/ad1s2b	/tmp mfs rw 0 0

Nüüd on sul vaja teha taaskäivitamine või anda käsk mount /tmp.

Note: FreeBSD 5.X all kasutatakse MFS asemel md(4) põhiseid UFS failisüsteeme. Mälu põhiste failisüsteemide seadistamise kohta leiad lähemat infot mdconfig(8) ja mdmfs(8) man-lehtedelt ja lehelt. Selle tulemusena ei ole MFS valik enam toetatud.

options          NFS          #Network Filesystem
options          NFS_ROOT     #NFS usable as root device, NFS required

Võrgu failisüsteem. Kui sul ei ole plaanis ühendada külge failisüsteeme UNIX®-i failiserverist üle TCP/IP, siis võid need valikud välja kommenteerida.

options          MSDOSFS      #MSDOS Filesystem

MS-DOS® failisüsteemi tugi. Sa võid selle julgelt välja kommenteerida, kui sa just ei plaani alglaadimise ajal külge ühendada DOS-i formaadis partitsiooni. See tugi laetakse automaatselt, niipea kui sa esimest korda MSDOS partitsiooni külge ühendad. Portsude kollektsioonis on olemas ka mtools tarkvara, mis võimaldab DOS-i flopisid lugeda ilma neid külge ja lahti ühendamata (puudub vajadus ka MSDOSFS järgi).

options          CD9660       #ISO 9660 Filesystem
options          CD9660_ROOT  #CD-ROM usable as root, CD9660 required

ISO 9669 failisüsteem, mida kasutavad CDROM-id. Kommenteeri see välja, kui sul pole CDROM-i seadet või kui sa ühendad andmeCD-sid külge harva (kuna see tugi laetakse esimesel korral, mil üritad andmeCD-d külge ühendada). AudioCD-d seda failisüsteemi ei vaja.

options          PROCFS       #Process filesystem

Protsesside failisüsteem. See on ``teeseldud'' failisüsteem, mis ühendatakse /proc alla ja mis võimaldab programmidel (nagu näiteks ps(1)) anda informatsiooni töötavate protsesside kohta. FreeBSD versioonis 5.X ei ole enamikel juhtudel PROCFS-i vaja, kuna enamus silumis- ja jälgimisprogramme on kohandatud töötamaks ilma PROCFS-ita. Lisaks sellele tuleb 5.X-CURRENT kernelites, mis kasutavad PROCFS-i lisada ka PSEUDOFS tugi:

options          PSEUDOFS     #Pseudo-filesystem framework

PSEUDOFS ei eksisteeri FreeBSD 4.X versioonides. Erinevalt FreeBSD 4.X harust ei ühendata uutes FreeBSD 5.X installatsioonides protsesside failisüsteemi vaikimisi külge.

options          COMPAT_43    #Compatible with BSD 4.3 [KEEP THIS!]

Ühilduvus 4.3BSD-ga. Jäta see sisse, kuna ilma selleta käituvad mõningad programmid kummaliselt.

options          COMPAT_FREEBSD4     #Compatible with FreeBSD4

Seda valikut on vaja FreeBSD 5.X i386™ja Alpha süsteemides, et toetada FreeBSD vanematel versioonidel kompileeritud rakendusi, mis kasutasid vanemat süsteemifunktsioonide liidest. Soovitav on seda seadistust kasutada kõigil i386 ja Alpha süsteemidel, millel võivad töötada vanemad rakendused. Antud valikut ei vaja süsteemid, millele tekkis tugi alles versioonis 5.X. Sellised platformid on näiteks ia64 ja Sparc64®.

options          SCSI_DELAY=15000    #Delay (in ms) before probing SCSI

See seadistus sunnib kernelit enne iga SCSI seadme otsimist tegema 15-sekundilise pausi. Kui sul on ainult IDE seadmed, võid seda seadistust rahus ignoreerida, vastasel korral tahad sa arvatavasti seda väärtust väiksemaks muuta, näiteks 5 sekundi peale, et alglaadimise protsessi kiirendada. Muidugi kui see tekitab FreeBSD-l probleeme SCSI seadmete äratundmisega, pead selle aja uuesti pikemaks määrama.

options          UCONSOLE            #Allow users to grab the console

Lubab kasutajatel konsooli haarata (see on kasulik X-i kasutajatele). Näiteks võid sa luua konsoolil xtermi, kasutades käsku xterm -C. Sinna terminali näidatatakse seejärel kõik write-,talk- ja kõikvõimalikud muud teated, mis kernel konsoolile saadab.

FreeBSD versioonis 5.X ei ole UCONSOLEvalik enam vajalik.
options          USERCONFIG          #boot -c editor

See valik lubab sul alglaadimise menüüst laadida kerneli seadistuste redaktori.

options          VISUAL_USERCONFIG   #visual boot -c editor

See valik lubab sul alglaadimise menüüst laadida kerneli seadistuste graafilise redaktori.

FreeBSD 5.0 ja hilisemates versioonides on USERCONFIG valikust loobutud device.hints(5) meetodi kasuks. Lähemat infot device.hints(5) kohta annab .

options          KTRACE              #ktrace(1) support

See lülitab sisse kerneliprotsesside jälgimise, mis on kasulik silumise juures.

options          SYSVSHM             #SYSV-style shared memory

See valik teeb võimalikuks System V stiilis jagatud mälu kasutamise ning tema levinuimaks rakenduseks on X-serveri laiendus XSHM, tänu millele suudavad paljud graafikat intensiivselt kasutavad programmid kiiremini töötada. Seega, kui sa kasutad X-serverit, tuleks see seadistus kindlasti alles jätta.

options          SYSVSEM             #SYSV-style semaphores

System V stiilis semafooride tugi, mida kasutatakse küll harvemini, kuid mis lisab kernelile kõigest mõnisada baiti.

options          SYSVMSG             #SYSV-style message queues

System V teadete tugi. Jällegi - lisab kernelile kõigest mõnisada baiti.

Note: Käsk ipcs(1) näitab sulle kõiki protsesse, mis kasutavad mõnda neist System V võimalustest.

options 	P1003_1B		#Posix P1003_1B real-time extensions
options 	_KPOSIX_PRIORITY_SCHEDULING

Reaalaja laiendused, mille lisas POSIX® 1993. Neid kasutavad mõningad portsude kollektsioonis olevad rakendused (näiteks StarOffice™).

Note: FreeBSD versioonis 5.X toetab kogu seda funktsionaalsust _KPOSIX_PRIORITY_SCHEDULING ja P1003_1B pole enam vajalik.

options		ICMP_BANDLIM		#Rate limit bad replies

See valik lülitab sisse ICMPle vastamise piiramise. Tavaliselt on kasulik see valik alles jätta, kuna see aitab su masinat kaitsta mõningate teenusetõkestuse (DoS) rünnakute vastu.

Note: FreeBSD versioonis 5.X on see valik vaikimisi sisse lülitatud ja ICMP_BANDLIM valik ei ole vajalik.

# To make an SMP kernel, the next two are needed
#options        SMP                     # Symmetric MultiProcessor Kernel
#options        APIC_IO                 # Symmetric (APIC) I/O

Mõlemad ülalnimetatud read on SMP toe jaoks vajalikud.

device          isa

Kõikidel FreeBSD poolt toetatavatel PC-del on see olemas. IBM PS/2 (Mikrokanali arhitektuuri [MCA]) jaoks eksisteerib FreeBSD-s hetkel piiratud tugi. Täpsemat infot MCA toe kohta leiad failist /usr/src/sys/i386/conf/LINT.

device          eisa

Lisa see, kui sul on EISA emaplaat. Sellega lülitatakse sisse kõikide EISA siini seadmete automaatse tuvastamise ja seadistamise tugi.

device          pci

Lisa see, kui sul on PCI emaplaat. See lülitab sisse PCI kaartide automaatse tuvastamise ja ülemineku PCI siinilt ISA siinile.

device          agp

Lisa see, kui su süsteemis on AGP kaart. See lisab AGP ja AGP GART toe süsteemides, kus need funktsioonid eksisteerivad.

# Floppy drives
device          fdc0        at isa? port IO_FD1 irq 6 drq 2
device          fd0         at fdc0 drive 0
device          fd1         at fdc0 drive 1

See on disketiseadme kontroller. fd0 on A: disketiseade ja fd1 on B: seade.

device          ata

See draiver toetab kõiki ATA ja ATAPI seadmeid. Kaasaegsetel masinatel on sul vaja kõigest ühte rida kujul device ata, et kernel tuvastaks kõik PCI ATA/ATAPI seadmed.

device          atadisk                 # ATA disk drives

See on vajalik lisaks device ata'le ATAPI kõvakettaste toe jaoks.


device          atapicd                 # ATAPI CDROM drives

See on vajalik lisaks device ata-le ATAPI CDROM-seadmete jaoks.

device          atapifd                 # ATAPI floppy drives

See on vajalik lisaks device ata-le ATAPI disketiseamete jaoks.

device          atapist                 # ATAPI tape drives

See on vajalik lisaks device ata-le ATAPI lindiseadmete jaoks.

options         ATA_STATIC_ID           #Static device numbering

See muudab kontrolleri numbrid staatiliseks (nagu vanas draiveris), vastasel juhul jagatakse seadmetele numbrid dünaamiliselt.

# ATA and ATAPI devices
device          ata0        at isa? port IO_WD1 irq 14
device          ata1        at isa? port IO_WD2 irq 15

Kasuta ülalnimetatuid vanemate, PCI-d mittetoetavate süsteemide puhul.

# SCSI Controllers
device          ahb        # EISA AHA1742 family
device          ahc        # AHA2940 and onboard AIC7xxx devices
device          amd        # AMD 53C974 (Teckram DC-390(T))
device          dpt        # DPT Smartcache - See LINT for options!
device          isp        # Qlogic family
device          ncr        # NCR/Symbios Logic
device          sym        # NCR/Symbios Logic (newer chipsets)

device          adv0       at isa?
device          adw
device          bt0        at isa?
device          aha0       at isa?
device          aic0       at isa?

SCSI kontrollerid. Komenteeri välja kõik, mida su masinas ei ole. Kui sul on puhtalt IDE süsteem, võid sa kõik need read eemaldada.

# SCSI peripherals
device          scbus      # SCSI bus (required)
device          da         # Direct Access (disks)
device          sa         # Sequential Access (tape etc)
device          cd         # CD
device          pass       # Passthrough device (direct SCSI
access)

SCSI seadmed. Jällegi - kommenteeri välja kõik, mida sul ei ole, ja kui sul on ainult IDE riistvara, võid nad kõik eemaldada.

# RAID controllers
device          ida        # Compaq Smart RAID
device          amr        # AMI MegaRAID
device          mlx        # Mylex DAC960 family

Toetatavad RAID kontrollerid. Kui sul neid pole, võid need välja kommenteerida või eemaldada.

# atkbdc0 controls both the keyboard and the PS/2 mouse
device          atkbdc0    at isa? port IO_KBD

Klaviatuurikontroller (atkbdc) tegeleb AT klaviatuuride ja PS/2-tüüpi hiirte I/O teenustega. See kontroller on vajalik klaviatuuri (atkbd) ja PS/2 osutamisseadmete draiveritele (psm).

device          atkbd0     at atkbdc? irq 1

atkbd draiver. Koos atkbdc kontrolleriga moodustab see AT kontrolleriga ühendatud AT 84 ja AT laiendatud klaviatuuride toe.

device          psm0       at atkbdc? irq 12

Kasuta seda seadet, kui sul on PS/2-tüüpi hiir.

device          vga0        at isa?

Videokaardi draiver.

# splash screen/screen saver
pseudo-device          splash

Splash-ekraan alglaadimise ajal. Seda vajavad ka ekraanisäästjad.

# syscons is the default console driver, resembling an SCO console
device          sc0          at isa?

sc0 on vaikimisi kasutatav, SCO konsoolile sarnanev konsoolidraiver. Kuna enamik täisekraaniprogramme kasutavad konsooli läbi mõne terminali andmebaasiteegi nagu näiteks termcap, ei tohiks olla erilist vahet, kas sa kasutad seda või vt0-i, VT220-ga ühilduvat konsoolidraiverit. Kui täisekraaniprogrammide kasutamisega on selle konsooli all raskusi, siis anna sisselogimisel muutuja TERM väärtuseks scoansi.

# Enable this and PCVT_FREEBSD for pcvt vt220 compatible console driver
#device          vt0     at isa?
#options         XSERVER          # support for X server on a vt console
#options         FAT_CURSOR       # start with block cursor
# If you have a ThinkPAD, uncomment this along with the rest of the PCVT lines
#options         PCVT_SCANSET=2   # IBM keyboards are non-std

See on VT220-ga ühilduv konsoolidraiver, mis ühildub ka vanema VT100/102 protokolliga. Antud draiver töötab hästi mõningate sülearvutitega, millel on riistvaralised mitteühilduvused sc0 draiveriga. Säti ka oma muutuja TERM väärtusele vt100 või vt220. Sellest draiverist võib kasu olla ka juhul, kui sa teed paljudes masinates üle võrgu tööd. Nimelt ei pruugi paljudes süsteemides termcap või terminfo baasides sc0 kirjet olla, samas vt100 peaks olema kõikjal.

# Power management support (see LINT for more options)
device          apm0     at nexus? disable flags 0x20  # Advanced Power Management

Advanced Power Management (laiendatud energiakontrolli) tugi. Kasulik sülearvutites.

# PCCARD (PCMCIA) support
device          card
device          pcic0    at isa? irq 10 port 0x3e0 iomem 0xd0000
device          pcic1    at isa? irq 11 port 0x3e2 iomem 0xd4000 disable

PCMCIA tugi. Seda on sul vaja, kui kasutad sülearvutit.

# Serial (COM) ports
device          sio0     at isa? port IO_COM1 flags 0x10 irq 4
device          sio1     at isa? port IO_COM2 irq 3
device          sio2     at isa? disable port IO_COM3 irq 5
device          sio3     at isa? disable port IO_COM4 irq 9

Need on jadapordid, MS-DOS/Windows® maailmas tuntakse neid COM1 - COM4 portidena.

Note: Kui sul on COM4 peal sisemine modem ja COM2 peal jadaport, siis pead sa modemi IRQ muutma 2 peale (segastel tehnilistel põhjustel, IRQ2 = IRQ9), et FreeBSD seda kasutada saaks. Kui kasutad mitme pordiga jadakaarti, peaksid õige seadistuse teadasaamiseks lugema man-lehte sio(4). Mõned videokaardid (eriti S3 kiipidel põhinevad) kasutavad IO aadresse vahemikust 0x*2e8 ja kuna odavad jadakaardid ei suuda 16-bitist aadressiruumi täielikult dekodeerida, siis põrkavad need kaardid kokku ja teevad COM4 sisuliselt kasutamiskõlbmatuks.

Igal jadapordil peab olema oma unikaalne IRQ (kui sa ei kasuta multiport-kaarti, mis toetab jagatud katkestuste kasutamist), niisiis COM3 ja COM4 vaikeväärtuseks olevaid IRQsid ei saa kasutada.

# Parallel port
device          ppc0    at isa? irq 7

See on ISA siini paralleelpordi liides.

device          ppbus      # Parallel port bus (required)

Tugi parralleelpordi siinile.

device          lpt        # Printer

Paralleelpordi printerite tugi.

Note: Kõik kolm eelpoolnimetatut on vajalikud, et lülitada sisse paralleelpordi printeri tugi.

device          plip       # TCP/IP over parallel

See on draiver paralleelpordi võrguliidesele.

device          ppi        # Parallel port interface device

Üldotstarbeline I/O (``geek port'') + IEEE1284 I/O.

#device         vpo        # Requires scbus and da

See on Iomega Zip-seadme jaoks. See eeldab scbus ja da toe olemasolu ning töötab kõige paremini siis, kui pordid on EPP 1.9 rezhiimis.

# PCI Ethernet NICs.
device          de         # DEC/Intel DC21x4x (``Tulip'')
device          fxp        # Intel EtherExpress PRO/100B (82557, 82558)
device          tx         # SMC 9432TX (83c170 ``EPIC'')
device          vx         # 3Com 3c590, 3c595 (``Vortex'')
device          wx         # Intel Gigabit Ethernet Card (``Wiseman'')

Mitmesugused PCI võrgukaartide draiverd. Kommenteeri välja või kustuta kõik need, mida sinu süsteemis ei ole.

# PCI Ethernet NICs that use the common MII bus controller code.
device          miibus     # MII bus support

MII siini tugi on vajalik mõningatele PCI 10/100 Etherneti kaartidele, täpsemalt nendele, mis kasutavad MII-ga ühilduvaid transiivereid või transiiveri kontrollmehhanismi, mis töötab MII-ga sarnaselt. device miibus lisamine kerneli seadistusse kaasab üldise miibus-i API toe ja kõik PHY draiverid, sealhulgas ka üldise draiveri PHY-dele, millel ei ole oma spetsiaalset individuaalset draiverit.

device          dc         # DEC/Intel 21143 and various workalikes
device          rl         # RealTek 8129/8139
device          sf         # Adaptec AIC-6915 (``Starfire'')
device          sis        # Silicon Integrated Systems SiS 900/SiS 7016
device          ste        # Sundance ST201 (D-Link DFE-550TX)
device          tl         # Texas Instruments ThunderLAN
device          vr         # VIA Rhine, Rhine II
device          wb         # Winbond W89C840F
device          xl         # 3Com 3c90x (``Boomerang'', ``Cyclone'')

Draiverid, mis kasutavad MII siini kontrolleri koodi.

# ISA Ethernet NICs.
device          ed0    at isa? port 0x280 irq 10 iomem 0xd8000
device          ex
device          ep
# WaveLAN/IEEE 802.11 wireless NICs. Note: the WaveLAN/IEEE really
# exists only as a PCMCIA device, so there is no ISA attachment needed
# and resources will always be dynamically assigned by the pccard code.
device          wi
# Aironet 4500/4800 802.11 wireless NICs. Note: the declaration below will
# work for PCMCIA and PCI cards, as well as ISA cards set to ISA PnP
# mode (the factory default). If you set the switches on your ISA
# card for a manually chosen I/O address and IRQ, you must specify
# those parameters here.
device          an
# The probe order of these is presently determined by i386/isa/isa_compat.c.
device          ie0    at isa? port 0x300 irq 10 iomem 0xd0000
device          fe0    at isa? port 0x300
device          le0    at isa? port 0x300 irq 5 iomem 0xd0000
device          lnc0   at isa? port 0x280 irq 10 drq 0
device          cs0    at isa? port 0x300
device          sn0    at isa? port 0x300 irq 10
# requires PCCARD (PCMCIA) support to be activated
#device         xe0    at isa?

ISA Etherneti draiverid. Toetatavate kaartide nimekirja koos vastavate draiverite nimekirjaga leiad failist /usr/src/sys/i386/conf/LINT.

pseudo-device   ether         # Ethernet support

ether on vajalik ainult juhul, kui sul on Etherneti kaart. Sisaldab üldist Etherneti protokolli koodi.

pseudo-device   sl      1     # Kernel SLIP

sl on SLIP-i toe jaoks. Seda asendab peaaegu täielikult PPP, mida on kergem üles seada, mis on sobivam kahe modemi vaheliseks ühenduseks ja on ka muidu võimsam. Number pärast sl-i täpsustab, kui mitut paralleelset SLIP-sessiooni on korraga vaja toetada.

pseudo-device   ppp     1     # Kernel PPP

See on kerneli PPP tugi sissehelistamisühenduste jaoks. On olemas ka PPP versioon, mis on kasutajataseme programm ning kasutab pseudoseadet tun ja pakub suuremat paindlikkust ning võimalusi nagu näiteks helistamine nõudmisel. number ppp järel näitab, mitut paralleelset PPP ühendust on korraga vaja toetada.

pseudo-device   tun           # Packet tunnel.

Seda kasutab kasutajaruumi PPP tarkvara. number tun-i järel täpsustab, mitut paralleelset PPP sessiooni on vaja toetada. Täpsema info leiad selle raamatu peatükist PPP.


pseudo-device   pty           # Pseudo-ttys (telnet etc)

See on ``pseudo-terminal'' ehk simuleeritud sisselogimisport, mida kasutavad sissetulevad telneti ja rlogini sessioonid, xterm ja veel mõned teised programmid, nagu näiteks emacs. number näitab, mitu pty seadet on vaja luua. Kui sa vajad rohkemat kui vaikimisi loodavat 16 seadet, siis peaksid just seda numbrit vastavalt muutma, maksimaalne lubatud väärtus on 256.

pseudo-device   md            # Memory ``disks''

Mäluketta pseudo-seade.

pseudo-device   gif

või

pseudo-device   gif     4     # IPv6 and IPv4 tunneling

See seade teostab IPv6 tunneleid üle IPv4, IPv4 tunneleid üle IPv6, IPv4 tunneleid üle IPv4 ja IPv6 tunneleid üle IPv6. Alates FreeBSD versioonist 4.4 on gif-seade automaatselt klooniv ja sa peaksid kasutama esimest näidet (ilma numbrita gif järel). Varasemad FreeBSD versioonid nõuavad numbrit.

pseudo-device   faith   1     # IPv6-to-IPv4 relaying (translation)

See pseudo-seade püüab kinni talle saadetud paketid ja suunab need edasi IPv4/IPv6 tõlkedeemonile.

# The `bpf' pseudo-device enables the Berkeley Packet Filter.
# Be aware of the administrative consequences of enabling this!
pseudo-device   bpf           # Berkeley packet filter

See on Berkeley paketifilter - pseudoseade, mis võimaldab võrguseadmeid panna promiscuous[juhuslik]-rezhiimi, mis tähendab, et iga pakett levivõrgus (näiteks Ethernetis) püütakse kinni. Neid pakette võib salvestada kõvakettale või uurida programmiga tcpdump(1).

Note: bpf pseudo-device leiab kasutust ka dhclient(8) poolt, leidmaks vaikimisi ruuteri (värava) IP aadressi jne. Kui kasutad DHCP-d, jäta see rida sisse.

# USB support
#device         uhci          # UHCI PCI->USB interface
#device         ohci          # OHCI PCI->USB interface
#device         usb           # USB Bus (required)
#device         ugen          # Generic
#device         uhid          # ``Human Interface Devices''
#device         ukbd          # Keyboard
#device         ulpt          # Printer
#device         umass         # Disks/Mass storage - Requires scbus and da
#device         ums           # Mouse
# USB Ethernet, requires mii
#device         aue           # ADMtek USB ethernet
#device         cue           # CATC USB ethernet
#device         kue           # Kawasaki LSI USB ethernet

Mitmesuguste USB seadmete tugi.

Lisa informatsiooni ja kirjeldusi teiste FreeBSD poolt toetatud seadmete kohta leiad /usr/src/sys/i386/conf/LINT failist.

8.4.1. Suure Mäluhulgaga Seadistused (PAE)

Suure mäluhulgaga seadistused vajavad ligipääsu rohkemale mälule, kui võimaldab 4 gigabaidine Kasutajaruumi+Kerneli Virtuaalne Aadressiruum (KVA). Sellest piirangust lähtuvalt lisas Intel, Pentium Pro ja hilisemates CPU harudes, 36 bittise füüsilise aadressiruumi toe.

Füüsilise Aadressi Laiendus (PAE), mida Intel® Pentium Pro ja hilisemad CPU-d suudavad, võimaldab kuni 64 gigabaidi mälu kasutamist. FreeBSD toetab seda võimalust PAE kerneli valiku abil, mis on olemas FreeBSD 4.X harus alates 4.9-RELEASE-ist ja FreeBSD 5.X harus alates 5.1-RELEASE-ist. Tulenevalt piirangutest Inteli mälu arhitektuuris, ei tehta vahet mälul 4 gigabaidist ülal või allpool. Mälu mis allokeeritakse ülaltpoolt 4 gigabaiti lisatakse lihtsalt saadaoleva mälu hulka.

PAE toe sisselülitamiseks kerneli tuleb kerneli seadistuste faili lihtsalt lisada järgnev rida:

options             PAE

Note: PAE tugi on FreeBSD-s olemas ainult Intel IA-32 protsessoritele. Tuleks tähele panna ka, et FreeBSD PAE tugi ei ole laialt testitud ja seda tuleks lugeda beta kvaliteediga funktsionaalsuseks võrreldes muude stabiilsete FreeBSD funktsioonidega.

FreeBSD PAE toel on mõningad piirangud:

  • Protsess ei suuda adresseerida rohkem, kui 4 gigabaiti VM ruumist.

  • KLD mooduleid ei saa PAE toega kernelisse laadida, tulenevalt erinevustest kerneli ja moodulite ehituse struktuuris.

  • Seadme draiverid, mis ei kasuta bus_dma(9) liidest, põhjustavad PAE toega kernelis andmete rikkumist ja nende kasutamine on ebasoovitav. Seepärast on FreeBSD 5.X-s olemas PAE kerneli seadistuse fail, millest on eemaldatud kõik draiverid, mille kohta ei teata, kas see PAE toega kernelis töötab.

  • Mõned seatavad valikud arvutavad mälu ressursi kasutamist saadaoleva füüsilise mälu hulga põhjal. Sellised seatavad valikud võivad ressurssi allokeerida palju rohkem kui tegelikult mõttekas oleks, tulenevalt suure PAE mälu olemusest. Üheks selliseks näiteks on kern.maxvnodes sysctl, mis kontrollib maksimaalset lubatud vnode-ide arvu kernelis. On soovitav seada see ja teised seatavad väärtused mõistlikele väärtustele.

  • Võib olla vajalik kerneli virtuaalse aadressiruumi (KVA) suurendamine või mõne spetsiifilise kerneli ressursi, mida palju kasutatakse (vaata ülalt), vähendamine, et vältida KVA ülekoormamist. KVA ruumi suurendamiseks võib kasutada KVA_PAGES kerneli valikut.

Jõudluse ja stabiilsuse osas on soovitav uurida tuning(7) man-i lehte. pae(4) man-i leht sisaldab värsket informatsiooni FreeBSD-i PAE toe kohta.