6.4. XFree86™ konfiguratsioon

6.4.1. Enne alustamist

Enne XFree86™6 4.X konfigureerimist on vaja alljärgnevat infot sihtsüsteemi kohta:

• monitori detailne kirjeldus

• videoadapteri kiibikomplekt (chipset)

• videoadapteri mälu

Monitori detailset kirjeldust kasutab XFree86 selleks, et määrata resolutsiooni ja värskendussagedust. Neid detailseid kirjeldusi saab tavaliselt monitoriga kaasatulnud dokumentatsioonist või tootja veebisaidilt. Vaja on kaht vahemikku arve: horisontaalset skanneerimis- ja vertikaalset sünkroniseerimissagedust.

Videoadapteri kiibikomplekt määrab, millist draiverimoodulit XFree86 graaafikariistvaraga suhtlemiseks kasutab. Enamiku kiibikomplektide puhul saab seda automaatselt tuvastada, aga siiski on neid andmeid kasulik teada juhuks, kui automaatne tuvastus ei tööta korrektselt.

Graafikaadapteri videomälu määrab resolutsiooni ja värvisügavuse, millel süsteem saab töötada - vajalik teadmine selleks, et kasutaja oleks kursis süsteemi piirangutega.

6.4.2. XFree86 4.X konfigureerimine

XFree86 4.X konfiguratsioon on mitmesammuline protsess. Esimeseks sammuks on XFree86-le esialgse konfiguratsioonifaili loomine -configure-valikuga. Root-kasutajana käivita järgmine programm:

# XFree86 -configure

See tekitab kataloogi /root XFree86 konfiguratsioonifaili skeleti nimega XF86Config.new (tegelikult kasutatakse kataloogi keskkonnamuutujaga $HOME ja ta sõltub sellest, mil viisil said root-kasutaja õigused). XFree86 programm uurib süsteemi graafikariistvara ja kirjutab seejärel konfiguratsioonifaili, eesmärgiga laadida sihtsüsteemist avastatud riistvarale sobivad draiverid.

Järgmiseks sammuks on eksisteeriva konfiguratsiooni testimine, mis peaks kindlustama, et XFree86 saab graafikariistvaraga töötada. Selle ülesande täitmiseks on kasutajal vaja käsureale kirjutada:

# XFree86 -xf86config XF86Config.new

Kui ilmuvad must-hall võrgustik ning X-hiire kursor, siis konfiguratsioon õnnestus. Testist väljumiseks vajuta samaaegselt Ctrl+Alt+Backspace

Järgnevalt häälesta XF86Config.new konfiguratsioonifail vastavalt oma maitsele. Ava fail mõnes tekstiredaktoris, näiteks emacs(1) või ee(1). Kõigepealt lisa sihtsüsteemi monitori sagedused. Neid väljendatakse tavaliselt horisontaalse ja vertikaalse sünkroniseerimissagedusega. Need väärtused lisatakse faili XF86Config.new sektsiooni "Monitor":

Section "Monitor"
        Identifier   "Monitor0"
        VendorName   "Monitor Vendor"
        ModelName    "Monitor Model"
        HorizSync    30-107
        VertRefresh  48-120
EndSection

Kategooriaid HorizSync ja VertRefresh võib konfiguratsioonifailis mitte olla. Sel juhul tuleb need lisada ning nende järele ka korrektselt vastavad näitajad. Eelnevas näites sisestati sihtmonitori mõlemad näitajad.

X võimaldab selleks sobivatel monitoridel kasutada DPMS-i (Energy Star) seadeid. Programm xset(1) reguleerib aegumisi ning võib juhtida monitori passiivolekusse (standby), tema töö ajutiselt katkestada (suspend) või monitori välja lülitada. Kui soovite DPMS-i võimalusi kasutada, peate monitori andmetesse lisama alljärgneva:

        Option       "DPMS"

Hoia konfiguratsioonifaili XF86Config.new tekstieditoris lahti ning vali monitorile vaikeresolutsioon ning soovitud värvisügavus. See on defineeritud sektsioonis "Screen":

Section "Screen"
        Identifier "Screen0"
        Device     "Card0"
        Monitor    "Monitor0"
        DefaultDepth 24
        SubSection "Display"
                Depth     24
                Modes     "1024x768"
        EndSubSection
EndSection

Märksõna DefaultDepth kirjeldab vaikimisi kehtivat värvisügavust, mida kasutada. Seda väärtust saab üle defineerida, andes XFree86(1)-le kaasa võtme -bpp. Märksõna Modes kirjeldab resolutsiooni, mida antud värvisügavuse juures kasutada. Pea meeles, et toetatakse ainult VESA standardrezhiime, mis on määratud seadistuse sihtsüsteemi graafikariistvara poolt. Ülaltoodud näites on vaikimisi kehtivaks värvisügavuseks 24 bitti piksli kohta. Selle värvisügavuse juures on sobivaks resolutsiooniks 1024 X 768 pikslit.

Viimaseks kirjuta konfiguratsioonifail ja testi seda nii, nagu ülal kirjeldatud. Kui kõik on korras, tuleb fail installeerida kohta, kust XFree86(1) ta hõlpsasti üles leiab. Enamasti on selliseks kohaks /etc/X11/XF86Config või /usr/X11R6/etc/X11/XF86Config.

# cp XF86Config.new /etc/X11/XF86Config

Kui oled konfiguratsioonifaili ära paigutanud, oledki selle protseduuriga ühel pool. XFree86 4.X käivitamiseks startx(1) -ga tuleb installeerida järgmine ports: x11/wrapper. XFree86 4.X saab käivitada ka xdm(1) -ga.

6.4.3. Keerulisemad konfiguratsiooni teemad

device agp

agp_load="YES"

# cd /dev
# sh MAKEDEV agpgart

Option "NoDDC"