X-i esmakordne kasutamine võib mingil määral shokeerida, kui oled tuttav teiste graafiliste keskkondadega nagu Microsoft® Windows® või Mac OS®.
X-i komponentide kõiki detaile ja toiminguid pole vajalik mõista, kuigi mõningad baasteadmised võimaldavad X-i tugevatest külgedest kasu lõigata.
X pole esimene UNIX®ile kirjutatud aknasüsteem, ent see on populaarseim. X-i algne arendusmeeskond töötas enne X-i kirjutamist teise aknasüsteemiga, mille nimi oli ``W'' (``Window''). X on lihtsalt järgmine täht ladina tähestikus.
X-i võib kutsuda ``X'', ``X-aknasüsteem'', ``X11'' jne. Tema nimetamine ``X-Windowsiks'' võib aga mõnd inimest solvata: vaata vihjeks X(7) .
X on algusest peale disainitud võrgukeskseks ja tarvitab ``klient-server''-mudelit. X-i mudeli järgi töötab ``X-server'' arvutil, millele on lisatud klaviatuur, monitor ja hiir. Server vastutab kuvari haldamise, klaviatuuri, hiirelt tuleva sisendi töötlemise ja veel paljude asjade eest. Iga X-i rakendus (näiteks XTerm või Netscape®) on ``klient''. Klient saadab serverile teateid nagu ``Palun joonista nendele koordinaatidele aken'' ja server saadab tagasi teateid nagu ``Kasutaja klikkis just OK-nupul''.
Kui töötab vaid üks arvuti, nagu näiteks kodu- või väikekontorikeskkonnas, töötavad X-i server ja kliendid samal arvutil. Ent täiesti võimalik on lasta X-i serveril töötada vähem võimsal töölaua-arvutil ja käivitada X-i rakendusi (kliente) võimsal ja kallil kontorit teenindaval masinal. Sellisel juhul toimib kommunikatsioon X-i kliendi ja serveri vahel üle võrgu.
Ülalmainitu ajab mõned inimesed segadusse, sest X-i terminoloogia on ootustele täiesti vastupidine. Eeldatakse, et ``X-i server'' on suur ja võimas masin koridoris ja ``X-i klient'' on masin nende laual.
Pea meeles, et X-i server on monitori ja klaviatuuriga masin ja X-i kliendid on programmid, mis kuvavad aknaid.
Miski ei käsi klient- ja server-masinatel töötada sama opsüsteemiga või isegi samal arvutil. Loomulikult on võimalik X-i serverit Microsoft Windowsi või Apple'i Mac OSi all jooksutada ja on olemas mitmesuguseid nii tasuta kui tasulisi rakendusi, mis seda justnimelt teevadki.
FreeBSD-ga kaasasoleva X-i serveri nimi on XFree86™ ja see on tasuta saadaval FreeBSD omaga üsna sarnase litsentsi all. FreeBSD-le on saadaval ka tasulisi X-servereid.
X-i disainifilosoofia on üsna sarnane UNIX-i omaga: ``vahendid, mitte põhimõtted''. See tähendab, et X ei püüa määrata, kuidas ülesannet peaks täitma. Selle asemel on kasutajale antud vahendid ja on tema otsustada, kuidas neid vahendeid kasutada.
See filosoofia laieneb ka tõsiasjale, et X ei määra, kuidas aken peab ekraanil välja nägema, kuidas aknaid hiirega liigutada, milliseid klahvivajutusi tuleks kasutada, et liikuda akende vahel (nagu Alt+Tab Microsoft Windowsi puhul), millised näevad välja akende pealdisribad, kas neil on sulgemisnupp jne.
Selle asemel volitab X selle ülesande rakendusele, mida kutsutakse ``aknahalduriks''. X-ile on olemas tosinaid aknahaldureid: AfterStep, Blackbox, ctwm, Enlightenment, fvwm, Sawfish, twm, Window Maker ja palju teisi. Iga aknahaldur loob erineva väljanägemise: mõned toetavad ``virtuaalseid töölaudu''; mõned lubavad töölaudade haldamiseks kasutajal klahvikombinatsioone kohandada; mõnel on ``Start''- nupp või sarnane seade; mõned on ``teemadega'', võimaldades väljanägemise täielikku muutust uue teema rakendamisel. Need aknahaldurid ja paljud teised on saadaval x11-wm kategooriast portsude ja pakkide kollektsioonis.
Lisaks on nii KDE kui GNOME-nimelistel töölauakeskkondadel oma aknahaldurid, mis integreeruvad töölauaga.
Igal aknahalduril on erinev seadistusmehhanism: mõned eeldavad seadistusfaili kirjutamist käsitsi, teiste puhul saab suurema osa seadistustööst teha GUI (graafilise kasutajaliidese) vahenditega (sawfishi-nimelisel aknahalduril on seadistusfail kirjutatud Lisp'is).
Fookuspõhimõtted: Teine aknahalduri vastutusala on hiire ``fookuspõhimõtted''. Igal aknasüsteemil on vaja valida aktiivset akent, mis võtaks vastu klahvivajutusi, samuti peaks ta visuaalselt näitama, milline aken on aktiivne.
Ühte tavalisemat fookuspõhimõtet kutsutakse ``kliki-et-fokusseerida''. Seda mudelit kasutab Microsoft Windows: aken muutub aktiivseks pärast temal klikkimist.
X ei toeta ühtegi kindlat fookuspõhimõtet. Seda, milline aken on antud hetkel fookuses, kontrollib aknahaldur. Erinevad haldurid toetavad erinevaid fookusseerimismeetodeid. Kõik toetavad fokusseerimist klikkimise abil ja enamus toetavad muidki viise.
Kõige populaarsemad fokusseerimispõhimõtted on:
- fookus-järgneb-hiirele
Aknal, mis on hiire kursori all, on fookus. See ei pea olema aken, mis asub kõige peal. Fookus muutub, kui liikuda kursoriga teisele aknale, klikkida pole vaja.
- lohakas-fookus
See on eelmise väike laiendus. Kui kasutada fookus-järgneb-hiirele-meetodit, siis juhul kui hiir liigutatakse üle juurakna (või tausta), pole ühelgi aknal fookust ja ka klahvivajutused lihtsalt haihtuvad. Lohaka-fookuse meetodit kasutades muudetakse fookust vaid siis, kui kursor siseneb uude aknasse, mitte aga väljumisel aknast.
- kliki-et-fokusseerida
Aktiivne aken valitakse hiireklikiga. Akent võidakse siis ``esile tõsta'' ja see võib ilmuda teistest akendest ettepoole. Kõik klahvivajutused suunatakse sellesse aknasse, isegi kui kursor liigub teisele aknale.
Paljud aknahaldurid toetavad teisi põhimõtteid, samas ka erinevaid variante neist. Vaata kindlasti vastava aknahalduri dokumentatsiooni.
X-i lähenemine - varustamine vahendite, mitte põhimõtetega - laieneb ka iga rakenduse puhul ekraanil olevaile elementidele.
``Widget'' on termin kõigile kasutajaliidese elementidele, mida saab klikkida või mingil viisil manipuleerida: näiteks nupud, märgistuskastid, raadionupud, ikoonid, ripploendid, jne. Microsoft Windows kutsub neid ``juhtimis/reguleerimisseadmeteks(controls)''.
Microsoft Windows-il ja Apple'i Mac OS-il on mõlemal elementide osas väga ranged põhimõtted. Rakenduste arendajad on kohustatud jälgima, et nende loodul oleks ühtne väljanägemine. X-i puhul pole kohustuslik kasutada kindlat graafikastiili või elementide kollektsiooni.
Niisiis, ära looda, et X-i rakendustel oleks ühtne väljanägemine. On olemas palju populaarseid elementide kollektsioone ja variante, sealhulgas algupärane Athena elementide kollektsiooni MIT'ilt, Motif (mille järgi modelleeriti kogu Microsoft Windows elementide komplekt, kõik längus servad ja kolm varjundit halli), OpenLook ja teisi.
Enamik uuemaid X-i rakendusi kasutab kaasaegseid elementide kollektsioone, kas Qt-d, mida kasutab KDE, või GTK-d, mida kasutab GNOME projekt. Selles suhtes ühilduvad UNIX-i töölaual erinevad stiilid - asjaolu, mis kindlasti muudab algajatele kasutajatele nii mõndagi kergemaks.