Uurimistöö

Juhendan bakalaureuse-, magistri- ning doktoritöid andmeanalüüsi, andmekaevandamise, prognoosmudelite ning veebitehnoloogiate ja andmebaaside (sh. OLAP) valdkonnas.

Plaan on järgnevate suundade kohalikku uurimist arendada:

• Andmeanalüüsi suund - andmekaevandamine (ingl.k. data mining), ärianalüüs (ingl.k. business intelligence), teadmushõive (ingl.k. knowledge discovery from databases)
• Tehisnägemise suund (ingl.k. computer vision)

Tudengi üsnagi loomulik küsimus on: “Milline bakalaureuse-/magistritöö olema peaks - kui põhjalik ning mis on selle nõuded?” TTÜ (vähemalt informaatikainstituut hetkel) pole ühest kriteeriumite nimekirja välja töötanud, mis on omakorda hea ja halb: jätab suurema vastutuse tudengile ja juhendajale ning halb ... kuna probleem jääb endiselt ju üles. Mida siis teha?! Kõige kindlam soovitus on aega pühendada kõikide olemasolevate abimaterjalide lugemisele (kõige lähemal näiteks Jaak Tepandi nõuanded tudengitele) ning varem tehtud tööde uurimisele. Sellest kõigest peaks siis enda jaoks tekkima nägemus ja siseveendumus, milline (piisav ja) hea töö olema peab. Loomulikult võite “teekonnal” märgata taseme tohutut kõikumist (nii sama ülikooli sees kui ka ülikoolide vahel), kuid juba ülikooli tulles ei teinud te ju valikut olla kõige halvem, seega, “matkige” pigem heade tööde kirjutajaid. Loomulikut ei tohi püstitada endale ka (mõistliku aja jooksul) realiseerimatuid eesmärke - selliseks aruteluks juhendajad ongi. Internetis on tohutu hulk kasulikku materjali otsingufraasi [i]guidelines thesis proposal[/i], vajuta näiteks siia.

Väga harvad on juhud, kui inimene plagieerib meelega. Sellisel juhul ei ole isegi pikemat arutlust vaja - tudengile lõputöö kaitsmist ei võimaldata ning visatakse koolist välja. Oluliselt sagedasem on aga tahtmatu plagieerimine ehk viitamisreeglite vastu teadmatusest patustamine. Selle vältimiseks on samuti internetis hulgaliselt materjali, näiteks siin.

Teiste mõtete kasutamisel ning viitamisel on ka peale sisulise külje oluline tehniline vormistus, s.t. vastus küsimusele “kuidas viidata?!”. Aktsepteeritud viitamise tehnikaid on mitmeid. Kui teil mingi formaat on juba “käes” ning olete harjunud seda kasutama, siis probleemi pole - kasutage, kuid olge samas süsteemis töö lõpuni järjepidevad. Kes pole väga viitamisega pidevalt tegelenud ning on “valge lehena” nõus järgmima suvalist viitamissüsteemi, siis lihtsuse ja loetavuse mõttes soovitan APA stiili.

• Marko Tammsaar

• Olev Mutso ?
• Hannes Kaljuste (Põlluraamat)

• Eva Abram “Nõudmiste projekteerimine ja prototüüpimine rahandusministeeriumi näitel” (2008)
• Ahti Lohk “Laiendatud tekstiotsingu võimalused Piibli näitel: otsingufunktsionaalsuste määratlemine ja ettevalmistavad tööd” (2008)
• Elis Kõivumägi “Keeleõppekeskkond STUDIT – äriplaan ning süsteemianalüüs” (2007)

• Tambet Masik “Sõiduki numbrimärkide tuvastus” (2009)
• Vassili Ljahhovets “Google Analytics seadistamine ja rakendamine veebikülastuste süvaanalüüsiks Eesti.ee näitel” (2009)
• Raul Viskar “Tuntumate veebibrauserite ühene vaikekujundus” (2008)
• Erik Mägi “Kasutajahinnangute prognoosimine Netflix Prize’i näitel” (2008)
• Marju Soonets “Aegridade käsitlus SAX meetodiga” (2008)
• Veiko Kampura “Ürituste portaali Elavik.ee analüüs” (2008)
• Riina Maisa “Microsoft Dynamics AX juurutamise dokumenteerimisplaan” (2008)
• Kristjan Jürisalu “Ärireeglite haldamise süsteemi integratsioon tarkvaraga” (2008)
• Tarmo Kurm “MKM nõuete automaatkontroll CAD digitaalplaanidele” (2008)
• Marius Andra “Skaleeruva kollektiivse soovitussüsteemi arendamine” (2008)
• Riho Õll “Sotsiaalvõrgustike uurimise algoritmide realiseerimine ja võrdlus” (2007)
• Silver Kallas “Meelelahutusportaali Hullumaja.com infosüsteemi detailanalüüs” (2007)
• Indrek Mossov “Komponendi kirjeldamine HTML päring-vastus tsükli arhitektuuri põhiselt” (2007)
• Aivo Niine “Sagedaste andmehulkade leidmine SQL-i abil” (2007)
• Vambo Põldra “P. Roosmanni masinõppe algoritmi võrdlus” (2007)
• Tanel Pipar “Grupitehnika masinate ja komponentide maatriksist gruppide leidmise algoritmide võrdlus” (2007)
• Kaarel Kuddu “Ristimüügi turundusmudel” (2007)
• Tarmo Põldme “PostgreSQL otsingusüsteemi analüüs ja optimeerimine” (2007)
• Jevgenia Pogadajeva “Videoreklaami jaotamise infosüsteemi analüüs” (2007)
• Julia Bondar “E-prooviruumi infosüsteemi realisatsioon” (2007)
• Dmitri Nikolajenko “E-prooviruum. Analüüs” (2007)
• Sten Lume “RFID tasuvusanalüüs AS Eesti Posti näitel” (2007)
• Silver Nurmsalu “Lihatoodete tarneahel ja selle jälgimine RFID abil” (2007)
• Mari-Liis Graumann “Palgaprogrammide võrdlus ja analüüs kasutades analüütiliste heirarhiate meetodit” (2006)
• Marten Meikop “Kabe mängimise süsteem” (2006)
• Kaspar Karm “Veebirakenduste kasutatavuse hindamine” (2006)
• Ivo Hindreus “Spetsialiseeritud otsingumootori otsingu optimeerimine Hydra.ee näitel” (2006)
• Vahur Metsala “Graafiliste kasutajaliideste ergonoomika” (2006)
• Markko Liutkevicius “Eesti Kaitseväe teenistujate kontaktide haldamise infosüsteemi edasiarendus” (2006)
• Indrek Saar “TTÜ Informaatikainstituudi infoportaali nõudmiste analüüs ja realisatsioon” (2006)
• Anton Vedešin “Intelligent Information Retrieval from Web Pages” (2006)
• Jaanus Jaakma “Instituutide infoportaalide nõudmiste ning mustrite analüüs” (2005)
• Margus Jaamaste “Eesti Ekspressi reklaamihaldussüsteemi arendus” (2005)
• Kristi Kuusk “OÜ Pambu tellimus- ning tarnesüsteemi analüüs” (2005)
• Kurt Moser “Aktsiahindade tehnilise analüüsi prognoosmeetodite võrdlus” (2005)
• Eva Abram “Sõnumivahetus pankadega rahandusministeeriumi näitel” (2005)
• Jaan Arjasepp “Amphora Desktop rakendus” (2005)
• Priit Kirss “Muusikaliste motiivide leidmine andmeanalüüsi meetodeid kasutades” (2005)

• Lauri Lättemäe “Ekstreemspordi portaali tehnoloogilise lahenduse analüüs” (2006)
• Kristo Kuusik “Lõuna Kütuse kodulehe infosüsteem” (2006)

Siia alla proovin koondada bakalaureuseõppe ja lõputöö teemasid, s.t. proovin jälgida, et püstitus oleks väga konkreetne ja ühene ja üle jääks ainult valdkonnaga tutvuda artiklite abil, eksperimendid ette valmistada ja need läbi viia. (NB! Iga teema on arendatav ka magistritööks)

* Kõigi puhul kehtib reegel, et kui teid ikka mingi “võetud” valdkond huvitab, leiame teile sobiva lähenemise ja nishi ning saate endiselt teha.

Ei soovitaks teha järjekordset lõputööd CMS (Content Management System) teemal, kuna üldjuhul suudate sellega vaid täita nõude näidata ennast kui head spetsialisti, kuid üldjuhul peaks ka teistel olema midagi uut ja huvitavat õppida teie tööst.

Samuti pole soovitatud CRM süsteemid - valdkonda ennast kuidagi maha ei laida, kuid iga lihtne süsteem telefoniraamatu, kliendikontaktide jms, mis pole isegi seotud ettevõtte majandustarkvaraga - neid küll ei maksaks CRM süsteemiks kutsuda. Kui teid aga huvitab mõne konkreetse ettevõtte näol juurutamisprojekt või n.ö. analüütiline pool asja juures (Analytical CRM), saab meie koostöö kindlasti efektiivne olema.